Kohalike omavalitsuste kriisiaja kogemused ja õppetunnid
Kohalikel omavalitsustel on täita meie sotsiaalsüsteemis oluline roll, pakkudes inimestele raskuste korral vajalikku abi ja nõu oma elu korraldamiseks.
Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor
Eriolukorra ajal korraldasid Eesti Linnade ja Valdade Liit ning sotsiaalministeerium korrapäraseid kohtumisi kohalike omavalitsustega. Osalema kutsuti nii linnade ja valdade juhid kui ka sotsiaalvaldkonna spetsialistid. Eriolukord seadis kohtumistele piiranguid, seetõttu tuli selgeks õppida suhtlemine mitmesuguste virtuaalplatvormide abil. Kõige pingelisemal ajal kohtuti Ida-Virumaa, Kagu-Eesti, Lääne-Eesti ja saarte omavalitsustega videosilla vahendusel.
130 miljonit eurot omavalitsustele
Sotsiaalministeerium andis kohtumistel ülevaate olukorrast riigis, kriisi juhtimise korraldusest ja eriolukorra negatiivsete mõjude leevenduskavadest. Suure huviga oodati alati rahandusministeeriumi ettekandeid finantsidest. Osalistele tutvustati 2020. aasta lisaeelarvest kohalikele omavalitsustele eraldatud kriisiabi toetuspaketi tingimusi.
Anti teada, et omavalitsustele eraldati toetusfondist kokku 130 miljonit eurot, millest 30 miljonit eurot on ette nähtud kriisi negatiivsete mõjude stabiliseerimiseks. Kriisiabipaketist on võimalik teha kulutusi erakorraliseks sotsiaalkaitseks. Näiteks saab kasutada raha eriolukorrast põhjustatud lisakulude, sh desovahendite ja kaitsemaskide ostmiseks või eakatele toidupakkide viimiseks ning omatulude, aga ka lasteaia kohatasude ja kohalike maksude vähenemise kompenseerimiseks.
Üleriigilisele omavalitsusliidule oli väga vaja infot KOVide koostööootustest. Kohalike omavalitsuste esindajad rääkisid kohtumisel COVID-19 kriisiaja kogemustest, ilmnenud kitsaskohtadest ja õppetundidest ning andsid ülevaate sotsiaalvaldkonna hetkeseisust. Jagati ka edulugusid. Osalenud vallad ja linnad on üsna eriilmelised nii suuruselt, rahvastiku tiheduselt kui ka oma haldussuutlikkuselt, kuid kokkuvõtet tehes võis tõdeda, et sellele vaatamata olid peamised probleemid ja rõõmud siiski sarnased.
Keegi ei või murega üksi jääda
Eriolukorra kehtestamise alguses ei olnud paljudel ettekujutust, millise ohuga on tegu ja mida see võib kaasa tuua, adekvaatset infot oli sageli raske leida. Seetõttu seati mitmes omavalitsuses sisse ööpäevaringsed infotelefonid, kust elanikud said koroonaviirusega seoses nõu küsida. Hakkavad ju hirmud piisava teabe puudusel kasvama ja selle vältimiseks leidsid paljud omavalitsused võimaluse pakkuda inimestele psühholoogilist nõustamist.
Juba kriisi alguses oli teada, et seekord tuleb erilise tähelepanuga suhtuda eakatesse ehk n-ö riskirühma. Enamiku omavalitsuste spetsialistid ei jäänud ootama abivajajate pöördumisi, vaid helistasid ise oma piirkonnas riskirühma kuuluvatele elanikele, et keegi ei jääks oma murega üksi, mõeldi läbi piirkonna koduteenuste parem korraldus ning kaasati vabatahtlikke. Pakuti toiduabi ja korraldati kodus olevate koolilaste toitlustamist.
Kohtumisel Ida-Virumaa kohalike omavalitsustega toodi esile, et piirkonnas on väga hea koostöö Toidupangaga. Tõdeti, et kriisiperioodil suurenes abivajajate ja töötute ning toimetulekutoetuse taotlejate arv. Vabatahtlike abiga töötas eriolukorra ajal supiköök ja kodanikke võeti vastu korrakindlalt.
Eraldi vajasid nõustamist ja isikukaitsevahenditega varustamist matusebürood. Tähelepanu pöörati linnatranspordi sõiduplaani järgi käigus hoidmisele, vajaduse korral lisati liinile lisabussid. Hoolitseti selle eest, et tarvilik info oleks kättesaadav kõigile ja arusaadav nii eesti kui ka vene keeles, kaasati ka korteriühistud.
Kagu-Eesti kohalikelt omavalitsustelt saadud info kohaselt suurenes töökoormus kõigis valdkondades. Pöördumiste arv abi saamiseks suurenes nt nende arvelt, kes seni töötasid Soomes, kuid jäid kriisi olukorras erisugustel põhjustel koju. Sageli kurdeti, et suure infotulva tõttu ei oska inimesed olulises orienteeruda. KOVidel puudus ühesugune arusaam, kuidas eriolukorras käituda (nt koolikorraldus – kas lapsed võivad kooli minna või mitte, kas lasteaiad tuleb lahti hoida, kuidas sundida nakkuskahtlusega inimesi reegleid järgima jne).
KOVid tunnetasid vastutust, kuid riigi antud korraldused olid segased ning juhendmaterjalid mitmeti mõistetavad. Positiivne oli asjaolu, et kriis julgustas kohalikke omavalitsusi tegema sotsiaalvaldkonnas tihedat koostööd ning leidma teistmoodi ja uudseid lahendusi omavaheliseks suhtluseks ning inimeste aitamiseks.
Külastuskeelu kehtestamise tõttu sattusid eriti keerulisse olukorda hooldekodude ja sotsiaalkeskuste elanikud. Rõuge vallas tehti märkamise üleskutse, nt kutsuti üles saatma hooldekodu elanikele kirju, fotosid või kaarte. Kohalik leht annetas hooldekodule ajalehti. Misso sotsiaalkeskuses algatati koostöö SA Tilsi Perekoduga, kus lapsed joonistasid igale sotsiaalkeskuse elanikule tervitustega kaardi ning küpsetasid muffineid, et pakkuda veidi rõõmu.
Keerulisel ja segasel ajal andis kindlustunnet tõsiasi, et raskustele vaatamata suutsid sotsiaaltöötajad säilitada rõõmsa meele ja veendumuse, et tööga saadakse hakkama. Eriolukorrast ja COVID-19 viirusest põhjustatud probleeme nähti kui katsumusi, mille ületamine aitas lahendada nii mõnedki varem veidi venima jäänud asjad.
Saarte elu eripärad
Lääne-Eesti ja saareliste kohalike omavalitsuste kohtumisel tegid pikemad ettekanded Saaremaa abivallavanem Marili Niits ja Hiiumaa vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Kairi Lõppe. Saatuse tahtel sattus Saaremaa olukorda, kus kriisi alguses tuli olla teerajaja ja katsetaja rollis. Seetõttu tunti end tihti üksi – olukord oli uus kõigile, aga kohapeal tuli teha kiireid ja tõsiseid otsuseid.
Väga suur probleem oli personali puudus nii hooldekodudes kui ka koduhoolduses. Halvema ärahoidmiseks võeti kiirkorras tööle inimesi, kel ei olnud kogemusi ega väljaõpet. Pingelistes oludes väsitakse kiiremini, seetõttu korraldati koostöös Päästeametiga nõustamist ja seda ka vabatahtlikele ja koduhooldustöötajatele. Tõdeti, et edaspidi on vaja veelgi paremat hoolduskoordinatsiooni ehk ravi ja sotsiaalvaldkonna koostööd.
Hiiumaa vald jagas kogemusi toidu kojukande korraldamise kohta koos erasektoriga. Uudse teenuse, mis vähendas sotsiaalvaldkonna koormust, võtsid elanikud hästi vastu ja seda võisid kasutada kõik soovijad. Kui Hiiumaa tegi koostööd COOPiga, siis Tallinnas oli kokkulepe Selveriga. Kojukande korralduses saab kokku leppida kohapeal. Otsustada tuleb, kes maksab kojuveo eest, kuidas jõuab tellimus kaupluseni, kuidas kauba eest tasutakse jne.
Teema arendamisele lubas oma toetust ka sotsiaalministeerium lootusega, et kaubanduskeskuste kojukande laiendamine, ja seda eriti maapiirkondades, annab positiivse tõuke koduhooldusteenuse edendamisele.
Üldised tähelepanekud
Kuigi eriolukord on riigis lõppenud, teavad KOVid, et sotsiaalvaldkonnas tuleb valmis olla suuremaks surveks sügisel. Paljudes omavalitsustes jätkub kriisi ajal ellu kutsutud teenuste pakkumine kooskõlas inimeste vajadustega ka edaspidi. Kriisiaja olulisimad märksõnad olid: inimesed, koostöö, reeglite järgimine, mõistmine ja arusaamine.
Nüüd on oluline kriisi kogemus ära kasutada ning leida (sageli juhtumipõhised) lahendused, mis lähtuksid eri earühmade eelistustest ja vajadustest. Kindlasti jäävad tähelepanu alla hooldekodud, seda nii olukordade hindamisel kui ka nõustamisel. Kriisi ajal oli suur abi infektsioonivolinikest. Eesmärk on edaspidi tegutseda nii, et inimesi ei peaks isoleerima, sest suhtlusvõimaluse säilitamine on väga oluline.
Kohalike omavalitsuste ülevaadetest tuli välja, et kriisi ajal sujus koostöö avaliku ja erasektori vahel tavapärasest märksa sujuvamalt. Tähtis oli inimene, mitte omandivorm.
Negatiivsena märgiti, et eri ametkondade infokorje ja aruannete nõudlus oli sageli koordineerimata, küsiti liiga palju andmeid ja sageli need andmed kattusid.
Märgati, et abivajavate perede varjus oli ka neid, kes süsteemi ära kasutasid, aga seda tuleb ette tavaolukorraski.
Videokoosolekute pidamises saavutati aja jooksul teatud vilumus ja positiivsena toodi välja suur aja kokkuhoid, kuid märgiti siiski, et klientidega veebi teel suhelda ei ole sama tõhus kui otse. Üldiste soovituste kohaselt kasutasid ka kohalikud omavalitsused kodukontoris töötamise võimalust, mis esialgu tundus harjumatu, kuid aja jooksul leiti üles selle head küljed ja nii mõnedki lubasid kasutada seda võimalust aktiivsemalt ka edaspidi.
Üksmeelselt tõdeti, et kriisiolukorras on oluline jätkata hädavajalike teenuste osutamist ning sotsiaalsektori töötajate võimestamist. Väga oluline on, et kriisist põhjustatud majanduslike mõjudega tegelemisel ei seataks esimese valikuna löögi alla sotsiaalkaitsekulutusi, mis on riigis niigi madalad.
Leiti, et sotsiaalsektor tuli kriisiga edukalt toime, kuid arvesse tuleb võtta sedagi, et olukord ei tarvitse olla lisavahenditeta jõukohane, kui kriis kestab pikemalt või süveneb. Riigilt oodatakse isikukaitsevahendite tarnete jätkumist ja koostöö koordineerimist, samuti sooviksid omavalitsused olla paremini kursis viiruse levikuga oma piirkonnas. Nt sooviti, et kohapeal oleksid täpselt teada inimesed, kes on haiged või haiguskahtlusega ja mis aadressil nad elavad.
Prognooside kohaselt jõuavad kriisist põhjustatud majanduslikud mõjud sotsiaalvaldkonda viiteajaga. Oletada võib, et suurenev töötus vähendab kohalike omavalitsuste tulubaasi ning survestab kohalike omavalitsuste sotsiaalkaitse eelarveid. Seetõttu on oluline, et riik tagaks kohalikele omavalitsustele tulubaasi ning kriisiabipaketid läbimõeldud ja paindlike meetmetega. Nt koostööks poekettidega ja toidu kojukande arendamiseks on võimalik saada tuge ka augustis avatud ESFi taotlusvoorust.
Eesti Linnade ja Valdade Liit hoiab kohalike omavalitsuste tulubaasi laekumisel silma peal ning tarviduse korral esitab ettepanekud sotsiaalkaitse kulutuste vajadustele 2021. aasta riigieelarve läbirääkimistel selliselt, et omavalitsustele oleks tagatud vajalik tulubaas. Oluline on, et kohalikel omavalitsustel oleks seadusest tulenevate ülesannete ja erisuguste avalike teenuste, sh ka sotsiaalvaldkonna teenuste, osutamiseks piisavalt ressursse. ELVL aitab igati kaasa, et tulubaasi ei vähendataks.
Jan Trei ja Rait Kuuse kirjutavad kriisi õppetundidest ka 26. augustil ilmunud Postimehe artiklis.