Sotsiaaltöö

Milline on perekodus elavate laste vaade suhetele bioloogilise perekonnga? Artiklis tutvustab Liina Kõiv oma magistritöö tulemusi, kust selgub, et bioloogilisest perest eraldatud lapsed mõtlevad sageli oma perele ja soovivad sellest rääkida. Oma bioloogilise pere liikmete tundmine muudab lapsed enesekindlamaks ja annab neile teadmisi ka iseenda kohta.

Vähe on teada, kas ja kuivõrd on sotsiaaltöötajad poliitikas aktiivsed ning kuidas julgustada neid rohkem osalema. Selguse saamiseks uuriti Šveitsis sotsiaaltöötajate poliitilist aktiivsust kutsetegevuses.

Sotsiaalministeeriumis on valminud ülevaade asendus- ja järelhooldusest. Vaadeldud on asendushoolduse vormide, hooldust vajavate laste arvu ja vanuse muutumist.

Artiklis tutvustab Kadri Kuulpak oma Tartu Ülikoolis kaitstud magistritöö tulemusi. Autor viis ellu etnograafilise uurimuse, et tutvuda olukorraga eakate hooldekodudes. Tulemustest selgusid erinevad probleemid klientide autonoomia tagamisel.

Justiitsministeeriumi ja rakendusliku antropoloogia keskuse uuringust selgus, et süüteomenetluses osalevatele noortele tekitab pingeid ja suhtlusbarjääre see, kui spetsialistid suhtuvad neisse eelarvamusega ega proovigi inimlikku kontakti luua.

Artikli eesmärk on tutvustada sel kevadel kaitstud Julia Dunetsi magistritööd, mis uuris hoolduse katkestamist hooldusperedes. Teema on oluline, sest paigutuse stabiilsus ja järjepidevus on oma sünniperedest eraldatud laste elus, ja seega ka asendushoolduse praktikas, oluline eesmärk. Kvalitatiivses uurimuses osalesid üheteist Eesti lastekaitsetöötajat ja üks PRIDE koolitaja, kes olid kokku puutunud hoolduse katkestamisega hooldusperedes.