Noored ootavad spetsialistidelt avatud ja eelarvamuseta suhtumist
Justiitsministeeriumi ja rakendusliku antropoloogia keskuse uuringust selgus, et süüteomenetluses osalevatele noortele tekitab pingeid ja suhtlusbarjääre see, kui spetsialistid suhtuvad neisse eelarvamusega ega proovigi inimlikku kontakti luua.
kriminaalpoliitika osakonna nõunik, justiitsministeerium
Uuringu „Alaealise õigusrikkuja kasutajateekonna ja kogemuse analüüs“ eesmärk oli saada terviklik ülevaade, kuidas alaealised ja nende pereliikmed menetlusprotsesse tajuvad ning mõtestavad. Uuringus oli oluline üles leida menetlusprotsessi kitsaskohad, kus teha muudatusi, et noortele mõeldud sekkumis- ja mõjutusvahendid oleksid tõhusad ja individuaalselt sobivad.
Politsei vaatevälja sattunud noore ja tema vanemate kogemusi ning vajadusi süüteomenetluses on tähtis teada, sest sellel, kuidas lapsi ja noori õiguskaitsesüsteemis koheldakse ning kuidas nad seda ise tajuvad, võib olla suur mõju nende elukäigule. Samuti mõjutab see nende usaldust süsteemi vastu. Noorte arusaamadega tutvumine on väärtuslik ka sotsiaal- ja lastekaitsetöötajatele, kes puutuvad kokku riskikäitumisele kalduvate noortega. Uuringus kirjeldatud kogemuslood aitavad mõista, mida noored spetsialistidega suheldes tunnevad ja vajavad ning kuidas nendega paremini kontakti leida.
Uuringu käigus selgitati välja alaealise ja tema vanemate teekond ning kogemused menetluses. Andmete kogumiseks intervjueeriti nii noori, nende pereliikmeid kui ka spetsialiste. Kaasatud noorte valimisel jälgiti, et esindatud oleksid erinevad süüteoliigid ja raskusastmed, aga ka sihtrühma mitmekesisus vanuse, soo, koduse keele, päritolu ning haridustaseme järgi.
Üha enam kasutatakse lapsesõbralikke töömeetodeid
Kasutajateekonna antropoloogiline analüüs tegi noored ja nende pered kuuldavaks ning tõi nähtavale protsessi need küljed, mis sageli jäävad spetsialistidele märkamatuks. Uuringu peamise positiivse järeldusena leiti, et alaealiste õigusrikkujate kohtlemisel on viimastel aastatel toimunud soodne areng. Süsteemis 2018. aastal tehtud muudatused võimaldasid menetlejatel reageerida alaealiste õigusrikkumistele paindlikumalt ning noore vajadustest ja taastava õiguse põhimõtetest lähtuvalt. Noortega töötavad spetsialistid on aina enam kasutusele võtnud ka lapsesõbralikke meetodeid.
Ehkki lapsekeskne menetlus on Eestis jõudsalt arenenud, tuli intervjuudest ja menetluste vaatlustest välja ka kitsaskohti, mis laste ja nende vanemate kogemust mõjutavad. Esines nii tehnilisi kui ka sisulisi probleeme. Siinkohal on tähelepanu sisul, sest neid probleeme saab üle kanda ka muudesse olukordadesse. Nende teadvustamine aitab sotsiaal- ja lastekaitsetöötajatel noori ning nende peresid paremini toetada.
Noored ootavad, et spetsialistid võtaksid neid tõsiselt
Mitmel uuringus osalenud noorel oli juba varasemaid kogemusi politsei ja teiste menetlejatega. Nende põhjal olid tekkinud eelarvamused ja hoiakud, mis panid õigusrikkumisega vahele jäänud noort tundma, justkui antaks tema kohta hinnanguid juba enne, kui ta midagi põhjendada saab. Uuringus osalenud noored kogesid, et mõni spetsialist suhtus neisse eelarvamusega või isegi naeruvääristas neid. Samuti tunnistasid noored, et spetsialistid on nendega rääkinud ärritunud või kõrgendatud hääletoonil.
Kui spetsialist ei proovigi kontakti luua – näiteks silmside, otse pöördumine, oma rolli tutvustamine ja huvi noore olukorra vastu – tekib ka noorel suhtlustõrge. Tekib hirm ja ärevus, mis muudab menetluses osalemise keerukaks ja segab protsessi. Hirmu suurendavad veelgi filmide põhjal tekkinud eelarvamused. Samuti võib see tekitada noores trotsi, mis omakorda raskendab spetsialisti tööd.
Üldiselt kohtuvad noored menetlusprotsessis uute spetsialistidega, kelle töö sisu ja ülesandeid nad selgitamata ei mõista. Kui spetsialisti roll noorele ebaselgeks jääb, ei teki ka usalduslikku kontakti. Enamasti küll seletatakse ja tutvustatakse protsessi käiku, noore õigusi ja kohustusi ning spetsialistide ülesandeid, kuid paraku ei arvestata, et selgitused ei pruugi noorele ärevuse tõttu meelde jääda.
Nende tunnetega tuleks arvestada kõigil spetsialistidel, kes noortega tegelevad. Kiirustamine võib jätta noorele tunde, justkui oleks otsused tema seljataga juba tehtud. Seetõttu on oluline, et spetsialistid jätaksid piisavalt aega suhtlemiseks, inimliku kontakti loomiseks ja korduvateks selgitusteks.
Noorele on ka tähtis, et tal oleks keegi, kellega rääkida ja arutleda hinnangutevabalt. Kõnealune probleem on seotud nii kriminaaljustiitssüsteemi kui ka lastekaitsega – kõik spetsialistid, kellega noor menetluses kokku puutub, peaksid oskama talle abivajadustest lähtuvalt tuge pakkuda.
Vanem kannab oma eelarvamused lapsele üle
Uuringus osalesid nii vanemad, kelle lapsel oli esimene menetlus, kui ka need, kellele see oli juba mitmes kord. Esimest korda osaleva noore vanematele põhjustas protsess üksjagu segadust. Millistes menetlustoimingutes ta võib osaleda? Kes seda otsustab? Lapsevanematele jagatud info ei olnud kõigile piisav. Üks lihtne ja hõlpsasti ligipääsetav kanal on veebilehekülg lapsesobralikmenetlus.just.ee, kuid digipädevuse puudumise tõttu ei jõua osa lapsevanemaid adekvaatse teabeni.
Mitu korda menetluses osalenud noorte vanematel oli sageli ka isiklikke muresid, mille tõttu nad ei olnud laste tegevusse piisavalt kaasatud. Nad ei teadnud enamasti väga täpselt, milline on parasjagu olukord või lapse menetlustoimingu etapp. See omakorda tekitab vanemas abituse tunde süsteemi ees.
Vanemate suhtumist iseloomustas ka umbusk ametnike vastu, mis tulenes eelnevast halvast kogemusest: uuringus osalenud mitu lapsevanemat olid kogenud süüdistavat suhtumist. Vanem aga kannab oma usaldamatuse ja eelarvamused paratamatult lapsele üle. Seetõttu tuleb ka rohkem tähelepanu pöörata suhtlusele vanematega, et protsess oleks neile võimalikult arusaadav. Lapsevanematel on võimalik menetluses kaasas olla ja vajalik vastutus võtta, kui nad saavad aru protsessi eesmärkidest, käigust ning oodatavatest tulemustest.
Uuringuga saab lähemalt tutvuda justiitsministeeriumi kodulehel: „Lõppraport” ja „Lühikokkuvõte”.
Uuring valmis Euroopa Liidu Regionaalarengu fondi ja RITA programmi ning Norra projekti toel