Sotsiaaltöö

Kriiside lahendamise üks eeldus on, et kokkulepetest, ülesannetest, õigustest, kohustustest ja toimimisloogikast saadakse aru ühtmoodi.

Eestis käsitletakse julgeolekut kui tervikut ehk lähtutakse avarast või laiapindsest käsitusest, mille järgi võetakse arvesse riigi julgeolekut mõjutavaid kõiki suundumusi ja tegureid. Selle saab kokku võtta musketärliku ütlusega „Üks kõigi, kõik ühe eest“.

Kriis, olgu see looduskatastroof, epideemia, hübriidkriis, energiakriis, võimalik sõjaoht või sõjaline olukord, ei hüüa tulles ja mõjutab rohkem või vähem kõiki. Sotsiaalministeerium viib lähiaastatel ellu mitmeid tegevusi sotsiaalvaldkonna kriisivalmiduse tugevdamiseks.

Täisealiste eestkostekorralduse uuring annab hea ülevaate Eesti eestkostevaldkonnast. Uuringus tehti nii eestkostekorralduse muudatuste kui ka toetatud otsustamisele ülemineku ettepanekud. Toetatud otsustamisele soovitatakse üle minna järk-järgult ja kasutada seda pigem osaliselt.

Riiklik perelepitus aitab lahku läinud lapsevanematel kokku leppida lapse parimatest huvidest lähtudes. Sotsiaalkindlustusamet on osutanud teenust poolteist aastat. Kuidas ja miks teenus loodi, millised on olnud tulemused ning mis suunas teenust arendatakse?

Sotsiaalvaldkonna töötaja eetikakoodeksi järgi kuulub professionaalse sotsiaaltöö juurde oskus hoolitseda oma isikliku ja tööalase heaolu eest, mis võimaldab säilitada oma töövõime. Mida saab enda hoidmiseks ja arendamiseks teha?