Otsingu tulemused

Isikliku abistaja teenus on mõeldud inimestele, kellel on funktsioonihäire, mille tõttu nad ei tule igapäevategevusega iseseisvalt toime ja vajavad kõrvalabi. Teenuse eesmärk on suurendada füüsilist kõrvalabi vajava inimese iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades, vähendades teenuse saaja seadusjärgsete hooldajate koormust.

Artikkel tutvustab eelmisel aastal Tartu Ülikoolis kaitstud magistritööd, mille eesmärk oli tuua välja erialaajakirja roll Eesti sotsiaaltöös. Tulemustest selgub, et ajakiri pakub lugejatele uute teadmiste ja info kõrval ka palju muud.

Rehabilitatsiooniteenusele suunatud lastele ja nende võrgustikele mõeldud projekt võimaldas osaliste koosloomes õppida tundma Avatud Dialoogi põhimõtteid, katsetada uuel viisil töötamist, hinnata selle tulemuslikkust ning koguda mõtteid peresid võimestavate teenuste arendamiseks.

Palusime projektis osalevate meeskondade liikmetel rääkida lähemalt, mida nad ütleksid Avatud Dialoogi kohta sotsiaalse rehabilitatsiooni valdkonna spetsialistidele, kes pole varem sellega kokku puutunud, aga ka jagada oma kogemusi selle töö- ja mõtteviisi kasutamisel.

Abistajate enesehoiu entusiast Triin Raudsepp, kes on panustanud valdkonna arendamisse ohvriabisüsteemis, vaimse tervise- ning seksuaaltervise valdkonnas, kirjutab Per Isdali raamatust „Aitamise hind“ (eesti keeles ilmunud 2021, Menu Meedia).

Aina sagedamini kuuleme-loeme Ukraina sõjapõgenikest kui Ukraina kogukonnast Eestis. Kogukonda kuuluvaid inimesi peaks midagi ühendama: huvid, eesmärgid, väärtushinnangud. Kas aga sõjapõgenikud on kogukond?

Turu-uuringute AS korraldas sotsiaalministeeriumi tellimusel uuringu, et saada terviklik ülevaade lähedasi hooldavate inimeste olukorrast ja abivajadustest.

Viimase 50 aasta jooksul on laste ja noorte vähihaigestumus kasvanud keskmiselt 1,1 protsenti aastas. Ehkki tänu samal ajal toimunud hüppelistele ravimeetodite arengutele jäävad nüüd ellu enamik vähipatsientidest, sõltub paljugi vähivormist ning Eesti laste ja noorte elulemus pole veel jõudnud järele Euroopa keskmisele.

Eestis on erinevate spetsialistide kasutuses mitmeid hindamisvahendeid laste ja perede heaolu ning vaimse tervise mõõtmiseks, kuid puudub ühtsus nende hindamisvahendite kasutamisel.