Raamatusoovitus. Per Isdali „Aitamise hind“

Triin Raudsepp

---

Kohtasin raamatu „Aitamise hind“ autorit Per Isdali Oslos perevägivalla konverentsil, kus ta esines kaasahaarava ja ausa ettekandega sellest, mida teiste inimeste traumadega kokku puutumine abistavale spetsialistile tähendada võib. See võib tähendada teiste valu ja läbielatu sellisel määral endasse haaramist, et see saabki osakeseks meist endist. Samavõrd kaasahaarav ja raputav oli ka Peri sel teemal kirjutatud raamat, mille pealkiri otsetõlkes on „Vägivallaga nakatunud“ ning rootsi keelde on see tõlgitud kui „Kaastunde hind“. Kaastunde või abistamise hinnasiltidena võime ühelt poolt mõista võimalust teha tähendusrikast ja ühiskonnale vajalikku tööd, teiselt poolt võib selle hind olla ka läbipõlemine kergemini kui mõnes teises ametis.

Enese eest hoolitsemist tuleb harjutada

Leevendavalt ja siiralt mõjub autori tõdemus, mis nii oma isikliku kogemuse kaudu kui ka teema teoreetilise tausta põhjal on võetud kokku nõnda, et abistaja töö ongi äärmiselt raske, sellega kaasneb suur koormus tervisele ning sellest tulenevad riskid. Riskide realiseerumisele aitab kaasa ka abistaja enda minevikupagas. Kaastundeväsimusest, sekundaarsest traumast, kaastraumast ei teata Eestis just väga palju. Sotsiaalkindlustusameti ohvriabis oleme kasutanud raamatut ka kui praktilist õpikut, mis ühelt poolt kirjeldab, mida abistamise töö meiega teeb, aga teiselt poolt ka samme, mida saame abistajana ise ette võtta. See, et abistaja elukutsega kaasneb tervisekoormus, on fakt, kuid asjaolu, et selle koormusega toimetulekut tulebki õppida ning oma vastupidavust treenida, ei teadvustata meil Eestis kindlasti piisavalt.

Per pakub oma raamatus välja ka strateegiaid, mis hõlmavad nii suuniseid, sh kindlaid tehnikaid, kui ka soovitusi teadmiste arendamiseks. Ta kirjeldab, kuidas töökohal, kus ka juhtkonnal on teadmised sekundaarse trauma riskist, suudetakse saavutada hea töökeskkond, kus abistavate elukutsete esindajate kogemusi ei peeta tabuks või patoloogiaks. Autor lisab, et abistaja väsimus, kurnatus – sekundaarne trauma – ei ole patoloogia, vaid abistaja normaalne reaktsioon ebanormaalsele olukorrale. Igal abistaval spetsialistil on organisatsioonis, kus kuulatakse, mõistetakse ja pakutakse kollegiaalset tuge, võimalus välja töötada ka oma isiklik toimetulekustrateegia.

Häid näpunäiteid nii töötajale kui ka tööandjale

„Aitamise hind“ sobib meeldivaks üllatuseks, tänutäheks ja toeks kõigile abistajatele, kes puutuvad töös kokku vägivalda, väärkohtlemist või muud traumat kogenud inimeste aitamisega: sotsiaalvaldkonna, ohvriabi- ja lastekaitse-, õiguskaitse-, politsei- ning haridustöötajatele, arstidele, õdedele, terapeutidele, psühholoogidele, kriminaalhooldusametnikele ja teistele.

Loodan, et see raamat aitab muuta nii mõndagi selles, kuidas me mõistame abistavate elukutsete terviseriske, kuidas saame aru ja aktsepteerime teise inimese traumaga kokku puutumise mõju, kuidas oma töös tähtsustame enesehoidu ja kuidas me ka sotsiaalvaldkonnas tööandjatena kujundame abistajatele toetava ning enesehoidu väärtustava töökultuuri.

Tutvustus ilmus ajakirjas Sotsiaaltöö 1/2023