Sotsiaaltöö

Ajakirja detsembrinumbri (4/2021) teemade hulgas on isikukeskne erihoolekanne kohalikes omavalitsustes, ennetus kui üha olulisem töölõik, nähtamatud barjäärid abi saamisel, pühendumus ja professionaalsus. Lugeda saab ka sotsiaaltöötajate igapäevatööst koroonakriisis.

„Lahenduste otsimisel ei pea alati lähtuma etteantud raamidest või teenuse rahastamistingimustest, vaid võiks olla loominguline ning teha koostööd nii organisatsioonide kui ka abivajava inimese enda võrgustikuga,” kirjutab Sotsiaaltöö detsembrinumbri eessõnas sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa.

Eesti iseseisvuse taastamisest alates sotsiaaltööd teinud Evi Kruzman tunneb, et noored hingavad kuklasse ja õpib kogu aeg juurde. „Kui tervis vastu peaks, teeksin seda tööd veel kaua ja suure pühendumisega,” ütleb Alutaguse valla sotsiaaltöö juht, kes võttis suvel vastu sotsiaalvaldkonna elutöö tegija auhinna.

Mis on professionaalse sotsiaaltöö võimalused ehk erialase pädevuse plussid võrreldes heategevusliku tööga? Kuidas ennast mitte kaotada ehk millised on reflekteerimise võimalused ja kuidas seda teha? Mida tähendab sotsiaaltöös praegu ja ehk ka tulevikus kutsumusel põhinev professionaalne tegevus?

Maida Michelson ja Tatjana Stolfat kirjutavad oma kogemusest, kuidas sotsiaaltöötajad ja sotsiaalteenuste osutajad on andnud suure panuse pandeemiaga toimetulekusse. Nad on pidanud kohanema muutustega töökorralduses ning senisest enam on esile tõusnud vajadus tegelda töötajate endi vaimse tervise hoidmisega.

Praeguse erihoolekandeteenuste osutamise mudeli ning uue isikukeskse ja komponendipõhise teenusemudeli mõjuanalüüsi kohaselt oleks uue mudeli järgi korraldatud süsteem küll oluliselt kallim, kuid vastaks paremini inimeste vajadustele.