Erihoolekande isikukesksele teenusemudelile ülemineku mõjuanalüüs

Pikaajaline teenusevajaduse prognoos

Teenusevajaduse prognoosimisel võeti aluseks Statistikaameti rahvastikuprognoosi põhistsenaarium, mille kohaselt elab 2080. aastal Eestis ligi 1,2 miljonit inimest. Lisaks võeti arvesse SKA-st teenuseid taotlenud inimeste toetusvajaduse hindamise tulemused ja Haigekassa diagnoosiandmed.

Üht või mitut erihoolekandeteenust sai 2020. aastal 6216 inimest. Kui jätkata praeguse erihoolekande ja sotsiaalse rehabilitatsiooni korraldusega, suureneb aastaks 2030 vähesel määral vajadus kahe teenuse järele: ööpäevaringne erihooldusteenus (+2,8%) ja ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse remissiooniga psüühikahäirega inimesele (+2,1%); ülejäänud teenuste korral on ette näha mõningast vajaduse vähenemist (4–5%). Suurim muutus on igapäevaelu toetamise teenuse osutamisel, mille saajate arv väheneks 138 inimese (4,5%) võrra.

ISTE rakendamisel peaks rahvaarvu vähemise tõttu vähenema teenust vajavate inimeste arv 2020. aasta 6451-lt 2030. aastaks 6300-le, suurim teenusekasutajate toetusvajaduse vähenemine on vaimse tervise ja hõivatuse eluvaldkondades. Siiski näitab katseprojekti kogemus, et ISTE võimaldab jõuda abivajajani paremini ja seetõttu võib selle rakendamisel teenuste kasutajate arv hoopis suureneda. Võttes aluseks ISTE katsetamises osalevate inimeste arvu KOVides ja nende osatähtsuse KOVide kogu tööealisest elanikkonnast ning kasutades seda osatähtsust kogu riigi tööealise elanikkonna kohta, leiti, et ISTE rakendamise korral kogu Eestis võib praegustele erihoolekande teenusesaajatele lisanduda veel 2000 inimest. Osalt võib nende inimeste teenusvajadus olla praegu kaetud KOVide teenustega (nt tugiisikuteenus, isikliku abistaja teenus).

Pikaajaline eelarveprognoos

Koostatud kulumudelitest ja teenusvajaduse prognoosidest lähtudes koostati kolm eelarvevajaduse prognoosi kümneks aastaks:

1. praeguse erihoolekande ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste osutamise mudeliga jätkamine praeguste maksimaalsete hindade tasemel;
2. praeguse erihoolekande ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste osutamise mudeli jätkamine vajadus- ja kulupõhiste hindadega;
3. ISTE rakendamine eeldatavate vajadus- ja kulupõhiste hindadega (lisaks üleminekukulud).

Prognoosid koostati reaalhindades, aluseks võeti 2020. aastal kehtivad hinnad ehk prognoosides ei arvestatud hinnatõusu ja palgakasvu, vaid ainult teenuse mahust tulenevaid muutusi.

ISTE rakendamine võimaldab inimesel saada abi just nendes eluvaldkondades, kus ta seda vajab ja oma toetusvajaduse alusel.

Praeguse teenusemudeli ja hindadega saadi keskmiseks kuluks inimese kohta 478 € kuus (keskmine teenuseosutaja kulu 452 € + keskmine KOVi kulu 25 € + keskmine SKA kulu 35 €). Nii prognoositi 2020. aasta erihoolekande ja sotsiaalse rehabilitatsiooni terviksüsteemi eelarveks 37,6 mln eurot. Aastail 2020–2030 väheneb teenusevajaduse muutuse tõttu terviksüsteemi aastane eelarve prognoosi kohaselt kokku 2% ehk 758 000 euro võrra.

Siiski on oluline märkida, et teenuseosutajate ja KOVid intervjuudest selgus, et SKA praegune rahastus ei kata kõiki teenuse osutamise kulusid ja paljud teenuseosutajad saavad KOVist toetust (otsese rahalise toetusena või ruumide tasuta kasutamise ja korrashoiu kaudu). Hinnanguliselt võib see toetus olla samas suurusjärgus SKA praeguse rahastusega ehk tegelik praegune erihoolekande ja sotsiaalse rehabilitatsiooni terviksüsteemi kogumaksumus võib olla isegi kuni 70 miljonit eurot aastas.

Praeguse teenusemudeliga, kuid kulupõhiste hindadega prognoosis jäeti KOVi ja SKA erihoolekandeteenustega seotud tegevus ja kulud praegusele tasemele, kuid teenuste maksumus kuus arvestati kulupõhiselt toetusvajaduse astme alusel (kasutati ISTE komponentide aja- ja rahakulu hinnangut). Keskmiseks kuluks inimese kohta kuus saadi 1855 €. Prognoosi järgi väheneb aastail 2020–2030 teenusevajaduse muutuse tõttu terviksüsteemi eelarve 2020. aasta 144,1 mln eurolt 139,9 mln eurole aastal 2030.

ISTE-le üleminekuga kaasneb mitu tegevust.

• SKA infosüsteemi (STAR) ümberehitamine.
• Juhtumikorralduse üleminekul SKAst KOVidesse vabaneb SKAs umbes 35 töökohta.
• KOVides tuleb luua vähemalt 80 täiendavat töökohta ja sotsiaaltöötajad vajavad uuele mudelile üleminekuks koolitust (u 16 tundi töötaja kohta).
• Arvestama peab vähemalt kaheaastase üleminekuajaga, mille jooksul tuleb kõigile praegustele teenusesaajatele teha hindamine ja kujundada igale inimesele personaalne teenus.
• Alles peab jääma SKA pakutav raskemate juhtumite nõustamine ja koolitamine.

Seega tuleb lisaks keskmisele teenuse kulule inimese kohta arvestada mudelite võrdlemisel ka ISTE-le üleminekuga seotud kulusid, mis hinnati 5,6 mln euro suuruseks. Keskmine hinnanguline kulu inimese kohta kuus ISTE korral on 1537 €. Nii on terviksüsteemi eelarve prognoos esimesteks aastateks koos üleminekukuludega 121,1 ja 120,6 mln, seejärel aga langeb (ka teenusevajaduse muutuse tõttu). Aastaks 2030 prognoositakse kuludeks 116,1 mln.

Maksumuste võrdlus

Praegune erihoolekande ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusemudel on eelarveprognoosi kohaselt kulu- ja vajaduspõhise ning ISTE mudeli omaga võrreldes üle kolme korra odavam (vt joonist). SKA praegune rahastus aga ei kata teenuse osutamise kõiki kulusid ega võimalda teenuseid osutada tegeliku vajaduse kohaselt.

ISTE rakendamine võimaldab inimesel saada abi just nendes eluvaldkondades, kus ta seda vajab ja oma toetusvajaduse alusel. Kuigi ISTE projektis on kulud inimese kohta kuus olnud viimasel aastal keskmiselt 450 €, puudub katseprojektis kogemus ööpäevaringselt tuge vajavate inimestega. Analüüsis toodud keskmine kulu 1537 € on saadud projektis osalenud KOVide ja teenuseosutajate hulgas tehtud küsitluse põhjal.

Miks on ISTE eelarveprognoos mitu korda suurem?

• Praegune süsteem on alarahastatud. SKA rahastus ei kata kõiki teenuse osutamise kulusid ja paljud teenuseosutajad saavad toetust KOVist. Samuti on vähendatud praeguste teenuste erinevate komponentide mahtu.
• Praeguse teenusmudeli piiratus. Teenustel põhinev erihoolekandemudel ei võimalda teenuse sisu või piirhindade tõttu pakkuda abivajajale piisavat abi.
• Teenuseosutajad ülehindavad inimeste abivajadust.
• Analüüsis lähtuti isiku vajadusest teenust vastu võtta, kuid peab arvestama, et tegelikult võib teenusest osasaamise võimalus olla väga erinev: alati ei ole sobivaid spetsialiste, suure teenusmahu korral tekivad logistilised ja komponentide suhestumise küsimused. Isegi kui abivajaduse hinnangust lähtuvalt võiks inimene saada teatud mahus teenuseid, siis tegelikult ei pruugi olla alati võimalik talle sellist mahtu pakkuda.

Mõjuanalüüsi koostajad rõhutavad, et kui ISTE võetakse laiemalt kasutusele, siis tuleb:

• määrata teenusemahtudele toetusvajaduse astmest olenevad ülempiirid, mis võimaldaks piiratud raha jaotada võimalikult paljude abivajajate vahel;
• lihtsustada KOVide administratiivset tööd (vähem dokumentatsiooni ja andmete mugavama esitamise infosüsteem);
• kavandada erihoolekande taristuga seotud strateegilised eesmärgid ja selle alusel arvestada rahastamisel ka amortisatsiooni, mis aitab tagada teenuseosutajate jätkusuutlikkuse.

Kui jätkatakse praeguse erihoolekande teenusmudeliga, soovitatakse:

• diferentseerida teenuste hindu toetuse vajaduse alusel. Praegu toetatakse mõningatel juhtudel suurema abivajadusega inimesi väiksema abivajadusega inimeste arvelt.
• välistada mitmel teenusel korraga olevale inimesele teenuste dubleerimise.
• võimaldada suuremat diferentseeritust ühe teenuse sees, näiteks toetusvajaduse astme alusel.

Kokkuvõtteks

Psüühikahäire tõttu toetust vajavatele inimestele osutatavad teenused on praegu tugevalt alarahastatud ja seetõttu on tugi puudulik. ISTE õigustab end, sest abivajajad leitakse paremini üles, mis aitab ennetada institutsionaalse hoolduse vajadust ning ISTE kaudu saab inimene just talle vajalikke teenusekomponente nii palju kui temale on tarvis.

Aasta lõpuks valmib väljatöötamiskavatsus, kus teeme mõjuanalüüsi põhjal järeldusi ja ettepanekuid, kuidas edasi minna. Seda, kas, kuidas ja millal ISTE-le üle minnakse, ei saa veel öelda.

---