Sotsiaaltöö

Sotsiaaltöö mainumbri (2/2022) põhiteemaks on inimeste toetamine, kasutades nende endi ja ümbritseva keskkonna võimalusi. Artiklitest saab teada, mis on ökosotsiaaltöö ja kuidas seda praktiseerida; mis takistusi on kogenud liikumispuudega naised seoses lapse sünniga; kuidas vabatahtlikud seltsilised hõlbustavad sotsiaaltöötaja tööd jpm.

„Sotsiaaltöö üldiselt, aga eriti viimased kaks COVID-19 aastat ning energia- ja pagulaskriisis on õpetanud, et eelkõige on vaja uusi, kiireid, paindlikke ja empaatilisi lahendusi," kirjutab mainumbri eessõnas sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Hanna Vseviov.

Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni elutööpreemia pälvisid tänavu kolm staažikat sotsiaalala töötajat: Aime Vaggo, Küllike Kaldoja ja Tiia Spitsõn. Oma tööaastatest on neil meenutada nii mõndagi huvitavat. Ka jagavad nad mõtteid sellest, mis on sotsiaaltööd tehes oluline ning mis küsimused vajaksid suuremat tähelepanu.

Artiklis tutvustab Tartu Ülikooli sotsiaaltöö uuringute kaasprofessor Judit Strömpl traumateadliku elulootöö metoodika kasutamise võimalusi Eestis asendushooldusel kasvavate laste identiteedi toetamiseks.

Selle aastaga lõppeb projekt, millega toetati kohalikke omavalitsusi tugiteenuste osutamisel raske ja sügava puudega lastele. Kuidas valmistutakse teenuste osutamiseks projekti toeta ja millised on peamised väljakutsed?

Paljud sotsiaalvaldkonna arengut ja inimeste elu mõjutavad otsused sõltuvad KOVide juhtidest ja volikogude liikmetest. See nõuab neilt hoolekande põhimõtete ja arengusuundade tundmist, aga ka sotsiaaltöö väärtustamist ning oskust selle tegijaid toetada. Artiklist leiab selleks pidepunktid ning mõnede sotsiaaltöö oluliste töölõikude kirjelduse.