Sotsiaaltöö

Tallinna Ülikooli tudengite korraldatud uuringust, mis tehti 7.–9. klassi õpilaste seas, selgus, et COVID-19 on avaldanud mõju noorte omavahelisele suhtlemisele ja sotsialiseerumisele. Osa õpilaste õppeedukus on saanud kriisis kannatada, kuid on ka noori, kes näevad kriisi tõttu kehtestatud piirangutes positiivsetki.

Kuidas mõista paremini meile saabuvaid pagulasi, et osata neid hästi toetada ja võimestada? Annela Samuel jagab magistritöö „Islamimaadest pärit pagulasnaiste kohanemine Tallinnas” kirjutamise ajal saadud kogemusi. Oma artikliga juhib ta tähelepanu võimalusele kasutada visuaalseid meetodeid laiemalt nii teadustöös kui ka sotsiaaltöötaja igapäevatöös.

Mõttekoda Praxise uuring selgitas välja peamised mured lapsendajate ja hooldusperede tugi- ja seiresüsteemis. Uuringu tarbeks tehti intervjuud Eesti eri piirkondades elavate perede ja nende tugiorganisatsioonide esindajatega, aga ka KOVi lastekaitse- ja sotsiaaltöötajaga.

Nadežda Leosk kaitses sel talvel Tartu Ülikoolis magistritöö, milles uuris laste füüsilisest isikust eestkostjate lugusid. Ta soovis mõista nende kogemusi ja vajadusi, tõlgendusi ja ettekujutusi eestkostest, samuti eestkostja ja teiste eestkoste protsessiga seotud asjaosaliste rolle.

2020. aasta kriis avaldas mõju pea igas eluvaldkonnas. Sotsiaaltöö vallas sai koroonakriisist eriti tugevasti mõjutada töökorraldus. Mõnel juhul tuli töö ümber plaanida täielikult. Kutsekoda korraldas 2020. aasta teisel poolel eriuuringu, et mõista paremini kriisi vahetut ja pikaajalist mõju tööhõivele.

Ljubljana ülikooli sotsiaaltöö õppetooli dotsent Jana Mali annab ülevaate hooldusvõimaluste hetkeseisust ja arengusuundadest Sloveenias, tuginedes uurimusele, kus küsiti avaliku ja erasektori teenuseosutajatelt ja vabatahtlikelt, kuivõrd on pakutavad teenused kooskõlas inimeste vajadustega.