Uudised

Inimesed kasutavad oma terviseseisundi hoidmiseks ja parandamiseks erisuguseid meetodeid. Tehtud valikuid võivad mõjutada individuaalsed omadused ja uskumused, aga ka kogemused tavameditsiiniga. Tervise Arengu Instituut koostöös Belgradi Ülikooliga viib ellu uuringu, mille eesmärk on selgitada välja inimeste kogemused tavameditsiiniga ja uuritakse...

Hanke „Kahjude vähendamise teenuse osutamiseks teenuseosutajate leidmine“ infotunnis tutvustas hankija oma plaane. Tegu on üle rahvusvahelise piirmäära jääva sotsiaalteenuste erimenetluse hankega, mille eesmärk on leida lepingupartnerid, kellelt osta 2025. aastal kahjude vähendamise teenust. Infotund toimus hübriidina: Teamsi keskkonnas ja Tervise...

Hiljutine uuring näitas, et toetus alkoholipoliitika meetmetele sõltub individuaalsest alkoholikäitumisest. Vähem toetavad vastavaid meetmeid need, kellel on suurem risk alkoholi liigtarvitamiseks.

Septembrikuu Sotsiaaltöö uudiskiri jätkab dementsuseteemaliste artiklitega, mis ilmuvad ajakirja septembrinumbris. Infot saab ka sügiseste koolitusvõimaluste ja avatud taotlusvoorude, ministeeriumides valminud seaduseelnõude, kutse- ja huvikaitseorganisatsioonide tegevuse jpm kohta. Valik uudiseid Kuu lõpus ilmub dementsusega inimeste abistajatele...

Värskes uudiskirjas tutvustame rahvastiku tervise aastaraamatut, kus seekord keskendusime eelkõige toitumisega seotud näitajatele. Tõstame esile ka murettekitava trendi – tahtliku enesekahjustamise sagenemise koolinoorte seas. Arutleme koolitoidu rolli üle – kas see on kulu või hoopis investeering. Positiivsest küljest on Eestis magustatud jookide...

WHO soovitab noortel liikuda iga päev keskmise või suure intensiivsusega vähemalt 60 minutit. TAI HBSC uuringu andmetel liigub sellele soovitusele vastavalt vaid 16% 11–15-aastastest Eesti kooliõpilastest: poistest 19% ja tüdrukutest 13%. Õpilaste kehalise aktiivsuse tase ei ole perioodil 2013–2022 oluliselt muutunud. Kehalist aktiivsust oleks...

Tervist toetavate toiduvalikute tegemisel mängib suurt rolli toidukeskkond ehk füüsiline, majanduslik, poliitiline ja sotsiaalne-kultuuriline kontekst, milles tarbijad otsustavad, kuidas ja millist toitu hankida, valmistada ja tarbida.

Võrreldes 2006. aastaga joob nüüdisajal magustatud jooke praktiliselt iga päev poole vähem Eesti täiskasvanuid ehk umbes seitse protsenti. Samas viitab värske uuring, et terviseteadlikkust annaks oluliselt suurendada nooremate, meeste ja väiksema haridustasemega inimeste hulgas.