Liigu edasi põhisisu juurde
Sisukaart

Uuring: Eesti noorte seksuaaltervises on edusamme, kuid jagub ka murekohti

Uudis

Eesti noorte seksuaaltervise näitajad on viimase kahe kümnendi jooksul paranenud märkimisväärselt. Samal ajal toovad uuringud esile ka mitmesuguseid murekohti, näiteks kondoomi kasutamise vähenemise ning seksuaalse väärkohtlemise kogemuste laialdase leviku.

Tervise Arengu Instituudi teadur Liilia Lõhmus selgitab, et seksuaaltervis tähendab palju enamat kui haiguste puudumist.

„Seksuaaltervis on füüsilise, emotsionaalse, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund seoses seksuaalsusega. See eeldab positiivset ja austavat suhtumist seksuaalsusesse ja seksuaalsuhetesse ning õigust turvalistele ja vägivallast vabadele kogemustele.“

Mitmed näitajad on paranenud märgatavalt 

Eestis on viimase 20 aasta jooksul toimunud mitmesuguseid positiivseid arenguid.

HIV-i levik on vähenenud. Kui 2000. aastate alguses avastati kaks kolmandikku uutest juhtudest alla 20-aastaste seas, siis viimastel aastatel on selles vanuserühmas vaid üksikud juhud.

Seksuaalsel teel levivate infektsioonide esinemissagedus on samuti vähenenud. Kuigi kõige levinum on endiselt klamüdioos, on selle esinemine kümne aasta jooksul vähenenud ligikaudu kolm korda.

Teismeliste sünnituste ja abortide arv on kahanenud oluliselt, jõudes tasemeni, mis on võrreldav Põhjamaadega.

Need tulemused viitavad sellele, et ennetus ja seksuaalharidus on olnud tõhusad.

Seksuaalkogemused algavad hiljem

2021. aastal korraldatud uuringu järgi on 14–18-aastastest noortest olnud seksuaalvahekorras 22%.

Vanusega kasvab seksuaalkogemuste osatähtsus kiiresti:

  • 14-aastastest on seksuaalvahekorras olnud alla kümnendiku
  • 18-aastaseks saades on kogemus enam kui pooltel noortel.

Samal ajal näitavad andmed, et vähenenud on väga varases eas seksuaalvahekorda astumine. Kui 2000. aastate keskel oli 14–15-aastastest seksuaalvahekorras olnud iga viies, siis viimaste uuringute järgi vähem kui kümnendik.

Samuti on vähenenud juhusuhete ja mitme partneriga seksuaalvahekorras olnud noorte osatähtsus.

Kondoomi kasutamine on murekoht

Kuigi rahvusvahelises võrdluses on Eesti noorte kondoomi kasutamise näitajad pigem head, näitavad viimased uuringud siiski kasutamise vähenemist.

  • 71% noortest kasutas kondoomi esimesel seksuaalvahekorral.
  • Juhuvahekordades kasutas kondoomi alati vaid umbes pool noortest.
  • Viimase vahekorra ajal ei kasutanud kondoomi 39% seksuaalvahekorras olnud noortest.

Kõige sagedamini põhjendatakse kondoomi mittekasutamist kindla partneri ja usaldusega. Samal ajal on kondoomita seks seotud ka uimastite tarvitamisega ja negatiivsemate hoiakutega kondoomi suhtes.

„Kondoom on ainus vahend, mis kaitseb nii soovimatu raseduse kui ka enamiku seksuaalsel teel levivate infektsioonide eest.“

Uuringud viitavad sellelegi, et noorte kondoomi kasutamise oskused ei ole alati piisavad – näiteks kümnendikul kasutajatest on juhuvahekorra ajal kondoom purunenud või maha libisenud.

Seksuaalne väärkohtlemine on levinud

Oluline probleem on seksuaalne väärkohtlemine.

Uuringu andmetel on 45% 16–18-aastastest noortest kogenud vähemalt ühte seksuaalse väärkohtlemise olukorda. Kõige sagedamini on tegu seksuaalse ahistamisega, näiteks soovimatu käperdamisega.

Erinevaid seksuaalvägivalla olukordi on kogenud 2–8% noortest ning internetis toimuvat seksuaalset väärkohtlemist alla kümnendik.

Teadlaste hinnangul ei pruugi varasemate aastatega võrreldes suuremad näitajad tähendada tingimata väärkohtlemise kasvu, vaid võivad viidata sellele, et noored oskavad selliseid olukordi paremini ära tunda.

Seksuaalharidus vajab mitmekesisemat lähenemist

Eestis on noorte seksuaaltervise parandamisel olnud oluline roll koolipõhisel seksuaalharidusel.

„Seksuaalharidus aitab noortel teha tervislikke ja turvalisi otsuseid ning tunda oma kehast ja elust rõõmu.“

Samal ajal näitavad uuringud, et õpetuses keskendutakse rohkem bioloogilistele teemadele (näiteks murdeea muutused ja infektsioonid) ning vähem suhete, suhtlemise ja seksuaalse heaolu küsimustele.

Samuti kasutatakse koolides sagedamini passiivseid õppemeetodeid (loengud, info jagamine) kui interaktiivseid lähenemisi, mis aitaksid noortel praktilisi oskusi arendada.

Näiteks võiks rohkem kasutada:

  • arutelusid ja rollimänge
  • praktilisi harjutusi (nt kondoomi kasutamise õppimine)
  • reaalse elu näiteid ja situatsioone.

Noore toetamine on kogukondlik ülesanne

Noorte seksuaaltervist ei kujunda ainult kool. Olulist rolli mängivad ka vanemad, sõbrad ja noortega töötavad täiskasvanud – näiteks treenerid, huviringide juhendajad ja noorsootöötajad.

„Kui noore jaoks leidub kasvõi üks usaldusväärne inimene, kes ta ära kuulab, on kõik juba hästi.“

Seetõttu on oluline, et noortega töötavad inimesed oleksid valmis seksuaalsusega seotud küsimusi kuulama ja neile hinnanguvabalt vastama.

Liilia Lõhmus

Liilia Lõhmus, Tervise Arengu Instituudi riskikäitumise uuringute osakonna teadur

Artikkel on lühendatud versioon  veebiajakirjas Mihus ilmunud loost.


Liilia Lõhmuse töö keskendub seksuaaltervise uuringutele ning HIVi ja AIDSi valdkonna seirele ja hindamisele. Üks pikema ajalooga uurimissuundi on Eesti noorte seksuaaltervise uuring, mida on korraldatud alates 2003. aastast.