Eesti noorte hinnang oma elule, tervisele ja peresuhetele on varasemast halvem, kuid poiste riskikäitumine on vähenenud

Kuigi positiivseid muutusi pole palju, on siiski poiste riskikäitumise osas häid uudiseid. Uuringu juhi, TAI teaduri Leila Oja sõnul on mõningane positiivne muutus toimunud nii tubakatoodete, alkoholi kui ka kanepi tarvitamises: „Võrreldes 2018. aastaga on kanepit tarvitanud ja korduvalt alkoholijoobes olnud poisse vähem kui neli aastat tagasi. Tüdrukute seas on need näitajad jäänud samale tasemele. Samuti on e-sigarettide tarvitamine poiste hulgas oluliselt vähenenud, kuid tüdrukute seas hoopis suurenenud. Kui veel neli aastat tagasi võis märgata, et poiste ja tüdrukute riskikäitumine on üha sarnasem, siis nüüdseks on kujunenud olukord, kus poiste riskikäitumine on paranemas, kuid tüdrukute riskikäitumine teeb muret."

Noorte hinnang oma tervisele on varasemast halvem ja tervisekaebuste esinemine sagenenud

11-, 13- ja 15-aastased poisid on enda hinnangul parema tervisega ning eluga rohkem rahul kui tüdrukud. Väga hea tervisega ja eluga rahulolevate noorte hulk on võrreldes 2018. aastaga vähenenud, suurenenud on tervisekaebustega noorte hulk. Peaaegu iga päev vähemalt ühte tervisekaebust tunneb 40% noortest, ligikaudu pooled tüdrukutest ja kolmandik poistest. Sagedasemad kaebused on närvilisus 19%, raskused uinumisel 19%, masendus ja kurbus  15%, seljavalu 9% ja peavalu 8%.

Vaimse tervise probleemide avaldumine (masendus/kurbus, ärritunud olek, närvilisus) on kasvanud. Kuigi poiste vaimne tervis on oluliselt paremas seisus kui tüdrukutel, on vanuse edenedes vaimse tervise kaebused sagenenud. Viimasel 12 kuul esines vähemalt kahenädalasi depressiivseid episoode 45% tüdrukutest ja 23% poistest. Seega on depressiivseid episoode viimase aasta jooksul tüdrukud kogenud kaks korda sagedamini kui poisid. Depressiivseid episoode kogevad sagedamini õpilased, kelle enesehinnanguline tervis on rahuldav või halb, kellel on raske rääkida oma muredest vanematega ning kellele ei meeldi koolis käia. 30% 13- ja 15-aastastest tüdrukutest esines viimasel aastal suitsiidimõtteid, poistel oli see näitaja 14%.

COVID-19 pandeemia negatiivset mõju üldisele tervisele märkas viiendik noortest, kuid vaimsele tervisele lausa kolmandik vastanutest. Koroonapandeemia negatiivset mõju märkisid noored ka aktiivsele liikumisele ja õppeedukusele.

Noorte hinnangud pere toetusele on varasemast halvemad ja tüdrukute kooliskäimise meelepärasus on oluliselt vähenenud

Hinnang pere toetavale õhkkonnale on õpilaste seas vähenenud (2018. a näitaja oli 76%, 2022. a näitaja 71%) ja negatiivne muutus on kõige suurem 15-aastaste tüdrukute seas. Mida kehvem on perekonna majanduslik olukord, seda raskem on noortel ka vanematega muredest rääkida. Noored, kellel on oma vanematega raske muredest rääkida, kogevad depressiivseid episoode üle kahe korra sagedamini.

Rohkem kui pooltele uuringus osalenud õpilastest meeldib koolis käia, võrreldes varasemaga on kooliskäimise meelepärasus poiste hulgas veidi kasvanud, kuid tüdrukute seas on see vähenenud oluliselt. Iga teine õpilane peab koolitööd pingeliseks. Kõige pingelisemaks hindavad  õppetööd 15-aastased tüdrukud (72%). Kuigi kiusamine Eesti koolides on uuringu andmetel olnud järjepidevalt langustrendis, on koolis vähemalt korra kiusamist kogenud kolmandik õpilastest ja samuti on õpilaste seas varasemast enam küberkiusamist. Iga viies noor on viimase paari kuu jooksul pidanud taluma küberkiusamist, kusjuures tüdrukud satuvad küberkiusamise ohvriks sagedamini kui poisid.

Noored ei söö piisavalt puu- ja köögivilju, samuti ei maga ega liigu piisavalt

Eestis on ülekaaluliste laste arv aasta-aastalt kasvanud ja selle uuringu tulemuste põhjal on ülekaalulisi noori juba viiendik. Enam on ülekaalulisi, sh rasvunud õpilasi, poiste hulgas.

Ülekaalulisust ja mitmesuguseid teisi terviseriske aitavad ennetada tasakaalustatud toitumine ning piisav füüsiline aktiivsus ja uni. Iga päev liigub piisavalt ehk vähemalt 60 minutit vaid 16% õpilastest – see tulemus pole võrreldes eelmise perioodiga muutunud. Poiste kehaline aktiivsus on 2018. aastaga võrreldes suurenenud, tüdrukute aktiivsus on jäänud samaks.

Tasakaalustatud toitumisele aitab kaasa piisav puu- ja köögiviljade söömine, kuid Eesti kooliõpilastest sööb igapäevaselt puu- ja köögivilju vaid kolmandik noortest, sealjuures on tüdrukute hulgas see vähenenud oluliselt. Samas on maiustusi ning magusaid karastusjooke tarbivate õpilaste osatähtsus suurenenud ning vähemalt kord nädalas tarbib energiajooke viiendik õpilastest – tüdrukute hulgas on energiajookide tarbimine kahekordistunud. Kolmandik noortest magab koolipäevadel vähem kui soovitatud ja tüdrukutel on rohkem unevõlga kui poistel. Alla soovitava uneaja magab 15-aastastest tüdrukutest 47%. Raskusi uinumisel kogeb ligi viiendik vastanutest, nende seas rohkem tüdrukuid kui poisse.

Noorte riskikäitumine on mitme näitaja osas paranenud, kuid tubakatoodete tarvitamist on tüdrukute seas varasemast rohkem

Alkoholi tarvitanute hulk Eesti noorukite seas on vähenenud, kuid vähemalt korra elus on olnud purjus 15% küsitletud õpilastest. Rohkem kui kaks korda elu jooksul purjus olnud poiste osatähtsus on võrreldes varasemaga vähenenud, kuid tüdrukutel on näitaja jäänud samale tasemele. Samuti on tüdrukute seas kasvanud ennast 13-aastaselt või nooremalt purju joonute osatähtsus.

E-sigarette on elu jooksul on proovinud  kolmandik noortest, enamik 11- ja 13-aastastest noortest proovis esimese tootena just e-sigaretti. 2018. aastaga võrreldes on elu jooksul e-sigarette proovinud poiste osatähtsus vähenenud (36% vs 29%) ja tüdrukute osatähtsus suurenenud (24% vs 30%). 15-aastaste tüdrukute seas on korduv huuletubaka tarvitamine suurenenud umbes neli korda, poistel on jäänud sama näitaja peaaegu samaks. Regulaarne suitsemine (vähemalt kord nädalas) on õpilaste seas vähenenud ning see on enam seotud perekonna suurema toetuse, koolis käimise meeldimisega ning hea õppeedukusega. Ka kanepi tarvitamine/proovimine noorte seas on vähenenud ja seda oluliselt poiste hulgas, samuti vesipiibu tarvitamine.

Riskikäitumine ja vaimse tervise probleemid on omavahel seoses. Depressiivseid episoode esines vähem nendel noortel, kes ei suitseta (32% vs 62% suitsetajatel), ei ole end kunagi purju joonud (30% vs 59% purjus olnutel) ega ole elu jooksul tarvitanud kanepit (32% vs 59% kanepit tarvitanutel).

Rohkem teavet HBSC-uuringu tulemustest Eestis: Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas (tai.ee)

Kooliõpilaste tervisekäitumise uuring (HBSC – Health Behaviour in School-aged Children study) toimus Eestis TAI koordineerimisel 2021. aasta novembrist 2022. aasta märtsini juba kaheksandat korda. Selles osales 4862 viienda, seitsmenda ja üheksanda klassi õpilast üle Eesti. Rahvusvahelises HBSC-uuringu võrgustikus osaleb 51 riiki/piirkonda WHO Euroopa regioonis ja Põhja-Ameerikas (www.hbsc.org). Eesti 2022. a uuringu tulemused on standardtabelite kogumikuna avaldatud TAI kodulehel. Samas leiab ka varasemate aastate uuringuraportid ja tabelikogumikud. 2022. a uuringu temaatiline raport ilmub selle aasta sügisel.