Uuring: Eesti noored on Euroopa eakaaslastest vähem aktiivsed
Eesti noored liiguvad võrreldes oma Euroopa eakaaslastega vähem ja viimaste aastate jooksul pole märkimisväärseid muutusi toimunud, selgub Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hiljutisest raportist.
WHO soovituste kohaselt peaksid noored kogu nädala jooksul iga päev aktiivselt mõõduka kuni tugeva intensiivsusega kehalise aktiivsusega (MTKA) liikuma keskmiselt vähemalt 60 minutit1. Avaldatud rahvusvahelisest raportist selgub, et üldiselt liigub igapäevaselt soovitatud tasemel vaid viiendik 11-, 13- ja 15-aastastest noortest, sh neljandik poistest ja 15 protsenti tüdrukutest (joonis 1), kirjutab Tervise Arengu Instituudi teadur ja raporti kaasautor Leila Oja.
Vanuse ja soo võrdluses on märgata olulised erinevused igapäevase MTKA osas. Iseloomulik on see, et kehaline aktiivsus väheneb vanuses 11–15 aastat ja seda rohkem just tüdrukute seas. Näiteks kui kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu (HBSC) võrgustikus, kuhu kuulub kokku 50 riiki ja piirkonda Euroopast, Kesk-Aasiast ja Kanadast, saavutab 11-aastastest tüdrukutest WHO soovitusliku kehalise aktiivsuse iga viies, siis 15-aastastest tüdrukutest peaaegu poole vähem.
Euroopa noorte kõrval on hea võrrelda Eesti noorte tulemusi. Eesti noorte kehaline aktiivsus jääb oluliselt alla Euroopa eakaaslaste igapäevasele kehalisele aktiivsusele. Kui Euroopa noorte poiste hulgas oli soovituslikul tasemel kehaliselt aktiivseid 25 protsenti, siis Eesti poistest vaid 19 protsenti. Tüdrukud on üldiselt poistega võrreldes vähem aktiivsed, neist saavutab soovituslikul tasemel kehalise aktiivsuse vaid 13 protsenti.
Seega on erinevus Euroopa eakaaslastega tüdrukutel vaid kaks protsenti. Ent ka meie tüdrukute puhul kordub sama muster, kus vanuses 11–15 aastat väheneb soovituslikul tasemel kehaline aktiivsus peaaegu poole võrra – 17 protsendilt üheksa protsendini.
Igapäevast MTKA-d võrdlesid HBSC võrgustiku teadlased perede sotsiaalmajandusliku staatusega, mõõdetuna perekonna jõukuse skaala (Family Affluence Scale (FAS)) abil. Vähese kehalise aktiivsuse ühe põhjusena ilmneb sotsiaalmajanduslik ebavõrdsus. Selle kohaselt saavutavad jõukamatest peredest pärit noored sagedamini WHO soovitustele vastava igapäevase kehalise aktiivsusnormi (Joonis 2). On põhjust arvata, et paremal sotsiaalmajanduslikul järjel oleva pere noorel on tahtmise korral võimalik olla kergem nii kehaliselt aktiivne kui ka osaleda organiseeritud sportlikes tegevustes.
Analüüsist selgub ka märgatav sooline erinevus: pere majanduslik olukord mõjutab rohkem poiste kui tüdrukute kehalist aktiivsust. Jõukamatest peredest pärit poistest saavutab soovitusliku kehalise aktiivsuse taseme koguni kolmandik noortest, samas kui halvemal sotsiaalmajanduslikul järjel olevate perede poistest vaid viiendik. Tüdrukute puhul on see erinevus vaid kuus protsenti (19% vs 13%). Sarnane sotsiaalne erisus ei tulnud välja siiski kõigis riikides ja piirkondades. Näiteks Belgias, Iirimaal ja Kasahstanis ei ilmnenud poiste ja tüdrukute puhul olulisi erinevusi.
Kehaline aktiivsus püsib muutusteta
Aastate võrdluses selgub, et noorte igapäevane soovituslik mõõduka kuni tugeva intensiivsusega kehalise aktiivsuse püsis perioodil 2018–2022 muutusteta. Nagu arvutused näitavad, siis aastatel 2018–2022 oli noorte soovituslik kehaline aktiivsus kas samal tasemel või muutus vaid paari protsendi võrra (joonis 3).
Tulemus on siiski murettekitav, sest regulaarne kehaline aktiivsus on noorte jaoks ülioluline nii füüsilise kui ka vaimse tervise osas. Ebapiisav kehaline aktiivsus avaldab mõju noorte tervisele ja heaolule, suurendades nende krooniliste haiguste, nagu rasvumise, südame-veresoonkonna haiguste ja teist tüüpi diabeedi, riski.
Kuigi üldiselt ei täheldatud aastatel 2018–2022 MTKA tasemetes olulisi muutusi, siis riigi/piirkonna tasandil erinevusi siiski esines, seda nii tõusude kui ka languste suunal. Näiteks Albaanias, Taanis ja Portugalis kasvas kehaliselt aktiivsete poiste hulk kümme protsenti ja rohkem ning Albaanias ja Taanis tüdrukute seas viis protsenti ja rohkem. Samas vähenes kehaliselt aktiivsete noorte hulk rohkem kui viis protsenti Armeenias, Gröönimaal, Leedus ja Põhja-Makedoonias.
Kehaline inaktiivsus
Soovitusliku kehalise aktiivsuse kõrval hinnatakse raportis ka vähese kehalise aktiivsusega (inaktiivsete) noorte hulka2. Euroopa noorte seas üldiselt on vähene kehaline aktiivsus järsult kasvanud, eriti tüdrukute seas.
Vähese kehalise aktiivsusega noorte hulk kasvab nii poiste kui tüdrukute osas vanusega märkimisväärselt. Kui 11-aastastest poistest on väheaktiivseid 19 protsenti, siis samavanustest tüdrukutest 23 protsenti. See erinevus suureneb veelgi vanemate vastajate seas, ulatudes 15-aastaste poiste puhul 23 protsendini ja tüdrukute puhul ligikaudu 36 protsendini. Samuti kasvab väheaktiivsete hulk vanuse suurenedes Eesti noorte seas, kuid suurim erinevus poiste ja tüdrukute vahel on 13-aastastel noortel – viis protsenti (joonis 4).
Tüdrukute olukord
Eri aastate andmed näitavad, et poiste inaktiivsus on aastatel 2018–2022 püsinud stabiilsena 20 protsendi juures, kuid inaktiivsete tüdrukute hulk on märgatavalt suurenenud 29 protsendini (joonis 5).
See tähendab, et peaaegu kolmandikul tüdrukutest on tõsine terviserisk, sealhulgas rasvumise, südame-veresoonkonna haiguste ja vaimse tervise probleemide tekkeks.
Kokkuvõtlikult saab välja tuua, et kuigi kehalise aktiivsuse ja inaktiivsuse avaldumisel esineb piirkondlikke erinevusi, siis vähemalt kolmes mõttes on olukord uuringus osalenud noorte seas sarnane.
- Väga suur osa noortest ei saavuta kehalise aktiivsuse soovituslikku taset
- Kehaliselt aktiivsete noorte hulk väheneb vanuses 11–15 aastat oluliselt, seda eriti tüdrukute seas.
- Kehvema sotsiaalmajandusliku taustaga peredes kasvavad noored on üldjuhul kehaliselt vähem aktiivsed.
Ülevaade põhineb WHO Euroopa piirkondliku büroo avaldatud raportil, mille koostasid kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu (HBSC) 2021/2022. aasta andmetel võrgustiku teadlased, nende hulgas Leila Oja. Uuring jälgis ligi 280 000 11-, 13- ja 15-aastaste poiste ja tüdrukute tervisekäitumist ja sotsiaalset keskkonda. Eestist osales uuringus ligi 5000 õpilast ning selle viis läbi Tervise Arengu Instituut.
Lugu ilmus 25. mail 2024 ERRi portaalis Novaator.
1 WHO kehalise aktiivsuse soovitus näeb ette keskmiselt 60 minutit päevas aktiivset liikumist 7 päeva jooksul, kuid raport mõõdab nende noorukite osakaalu, kes saavutavad iga päev vähemalt 60 minutit vähemalt mõõdukal tasemel kehalist aktiivsust.
2 Vähene kehaline aktiivsus ehk inaktiivsus on defineeritud kui MTKA vähemalt 60 minutit päevas kuni kaks päeval nädalas.