Ülemaailmne rasvumise päev: probleem on Eestis suur nii täiskasvanute kui laste seas

Nagu on palju juba ka varasemalt viidatud – saab sageli kehakaalu tõus alguse juba lapse või noorukieas. 11–15. a laste tervist käsitleva HBSC uuringu seniste aegridade põhjal on näha, et liigse kehakaaluga (so ülekaalus või rasvunud) laste osatähtsus on kõigis vanusrühmades ajas kasvanud. 

Tervise Arengu Instituudi (TAI) ellu viidud Eesti õpilaste kasvu (COSI) 2021/2022 aasta uuring kinnitas, et liigse kehakaaluga õpilaste osatähtsus on aastatega aina suurenenud.

• Esimeses klassis oli iga neljas (28%) õpilane liigse kehakaaluga; üks õpilane kaheksast (12%) oli rasvunud.
• Neljandas klassis oli liigse kehakaaluga juba iga kolmas õpilane (35%); üks õpilane seitsmest oli rasvunud (14%).
• Seitsmendas klassis oli liigse kehakaaluga 29% õpilastest; üks õpilane üheksast (11%) oli rasvunud.

Sõltumata vanusest oli rasvumine rohkem levinud poiste kui tüdrukute seas: iga seitsmes poiss ja üheteistkümnes tüdruk olid rasvunud.

Sama trend jätkub ka täiskasvanuks saades. TAI epidemioloogia ja biostatistika osakonna juhataja Rainer Reile hinnangul on enamikus Euroopa Liidu riikides, sealhulgas ka Eestis, üle poole täiskasvanutest ülekaalulised või rasvunud ning liigse kehakaalu levimus on kasvutrendis. „Näiteks viimased avaldatud andmed 2022. a Eesti täiskasvanud rahvastikutervisekäitumise uuringust osutavad, et 16–64-aastasest rahvastikust oli 52,8% kas ülekaalus või rasvunud. Meestel esineb liigset kehakaalu oluliselt enam kui naistel – 2022. aastal oli meestest 38,7% ülekaalus ja 20,1% rasvunud, naistest vastavalt aga 26,7% ja 20,1%. Viimase 20 aasta jooksul on liigse kehakaalu levimus ning keskmine kehamassiindeks järjepidevalt kasvanud, samuti on suurenenud vastav sooline erinevus.“

Kui hinnata ülekaalulisuse probleemi geograafilisest vaatepunktist, saame toetuda TAI ellu viidud rahvastiku vaimse tervise uuringu andmetele ning kirjeldada liigse kehakaaluga rahvastiku jaotust Eesti maakondade võrdluses. Selle põhjal on kõigis maakondades enam kui pool täisealisest rahvastikust kas ülekaalus või rasvunud. 

Madalaim on liigse kehakaalu levimus Lääne-Virumaal (58,7%) ja Harjumaal (58,8%), kõrgeim aga Valgamaal (73,2%) ja Ida-Virumaal (73,5%). Andmete vähesuse tõttu on hinnangu veapiirid siiski laiad, kuid annavad siiski aimu levivatest trendidest.

Üks selgitus neile maakondlikele erinevustele on maakondade soo- ja vanusejaotuse variatsioon. Raine Reile selgitab: „Liigse kehakaalu levimus kasvab koos vanusega nii meestel kui ka naistel. Neis maakondades, kus on suurem nooremaealiste osakaal (nt Tallinn, Tartu) on liigse kehakaalu levimusmäär ka madalam. Teisalt näitavad andmed koolinoorte tervisekäitumise uuringust (HBSC), et ülekaalus või rasvunuid 11–15-aastaste noorte osakaal on 20 aasta vältel kasvanud ligemale kolm  korda.“

Mis põhjustab enim Eesti inimeste ülekaalu? 

Reile rõhutab veidi lihtsustatult, et kehakaal on tervisekäitumise peegel. Tervisekäitumise uuringu aegrea andmed osutavad, et ajas on kasvanud kehaliselt inaktiivsena oldud aeg (nt 2022. a uuringus oli päevas vabal ajal neli või enam tundi ekraaniaega 22,8% vastanutest, 2018.a aga alles 15,7%). Teisalt nõuab igapäevatöö ka järjest vähemat kehalist pingutust. Kuigi neli või enam korda nädalas tegeleb tervisespordiga 18,3% 16–64-aastastest vastanutest (18,8% meestest ja 18,0% naistest), siis mõned korrad aastas või üldse mitte ei tegele tervelt neljandik.

„Peame pikaajaliste ajatrendide kirjeldamisel silmas pidama, et ühiskonnas on toimunud üksjagu muutusi, mis on kujundanud ja muutnud me eluviisi. Siin on roll tervel real seotud teguritel, alates üldisest sissetulekute kasvust ja ebaühtlasest sotsiaalsest ning regionaalsest arengust kuni kiir- või valmistoidu suure levikuni välja. Teaduskirjandus osutab, et majanduskasvuga kaasnev jõukus toetab tihtipeale ebatervislike eluviiside kasvu,“ selgitab Reile.

Võib öelda, et tervislik toitumine, piisav liikumine, korralik une-  ja vähesem ekraaniaeg on igaühe elustiili valikud, mis sõltuvad üsna otseselt inimese sotsiaalmajanduslikust staatusest ehk tema sissetulekust ja haridusest, kuid mitte ainult. Ka valmisolekust oma tervisekäitumisega teadlikult tegeleda ning neid vajadusel korrigeerida.

Lõpptulemus sõltub tegelikult väikestest killukestest. Näiteks iseloomustab eluviisi muutust ka passiivselt oldud aja osatähtsuse suurenemine: peaaegu igal neljandal täiskasvanul oli ekraaniaega päevas 4 või enam tundi. Kasvanud on ka ärevuse foon ning vaimse puhkusega seotud aja kadu: 71% eestlastest magab igal ööl vähem kui 8 tundi ning ligi pooltel (45%) on vähemalt paaril korral nädalas raskusi magama jäämisega. See omakorda tekitab väsimust, stressi ja võib panna aluse ebakorrapärastele söömisharjumustele ning suurendada vabanduste arsenali, miks ei jõuta või soovita end piisavalt füüsiliselt koormata.

Rainer Reile: „Kehakuvand ja selle aktsepteerimine on nii individuaalselt kui ka ühiskondlikust vaatest oluline, kuid teisalt ei paku see lahendust rahvatervise ega tervishoiu vaatekohast. Me teame ju, et ülemäärane kehakaal on otseses seoses paljude tõsiste tervisehädadega (diabeet, vähktõbi, luu- ja liigestehaigused jne). Oluline on seda probleemi teadvustada ning leida endas piisavalt jõudu ja motivatsiooni, et tervisekäitumise teekonnale astuda. See ei pruugi alati kerge, kuid on kindlasti jätkusuutlikum kui mõni kiireid tulemusi lubav ravim, dieet või trend.“

Valdo Jahilo

TAI avalike suhete juht