Ajakirja Sotsiaaltöö sügisnumber vahendab häid kogemusi ja kutsub mõtlema tööheaolule

„On muutumas arusaam sellest, mis tagab sotsiaaltöö kvaliteedi: on hakatud märkama sotsiaalvaldkonna töötajat, töö vahetut tegijat," kirjutab eessõnas Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni juhatuse esimees Kairit Lindmäe.

Uurimused ja analüüsid

Merle Varik annab ülevaate oma doktoritööst, mis käsitles dementsusega inimeste omastehooldajate võimestamist tugigruppide abil. Uurimistöö käigus töötati välja omastehooldajatele sobiv tugigrupi formaat, pandi tööle tugigrupid ning koguti nende kohta andmeid.

Sotsiaalpoliitika uurija Jüri Kõre võtab vaatluse alla eakate teenusmajade kui eluaseme-, hooldus- ja tervishoiuteenuste integreeritud osutamise mudeli rakendamise võimalused.

Judit Strömpl Tartu Ülikoolist tutvustab traumateadliku elulootöö metoodika kasutamise võimalusi asendushooldusel kasvavate laste identiteedi toetamiseks ning osalusuuringu kahe esimese etapi tulemusi.

Mis viis lastekaitsetöötajaid otsuseni ametist lahkuda? Kristiina Meinberg-Kadai uuris seda oma magistritööst, mis toetus kogemuslugudele.

Korraldus

Keiu Virro tutvustab sotsiaalkindlustusameti kriisireguleerimise osakonna tegevust Ukraina sõjapõgenike abistamisel. 

Kaie Pukk kirjeldab sotsiaalministeeriumi ja koostööpartnerite tegevusi võlanõustamisteenuse arendamisel.

Hea praktika

Persooniloos jagab mõtteid aasta hoolekandeasutuse juhi tiitli saanud Siimusti lastekeskuse Metsatareke juht Imbi Ivask.

Pikalt tegutsenud Käo Tugikeskust kui turvalist ja sõbralikku teenuseosutajat puuetega inimestele ning hinnatud tööandjat tutvustab Jane Langemets.

Kuidas arendab koduteenuseid ja teisi omastehooldaja tööd hõlbustavaid teenuseid Tartumaal tegutsev eraettevõte Eskeer OÜ, tutvustab Ave Kütt.

Kohila, Kose ja Tori valla sotsiaaltöötajad ja teenuseosutajad toovad välja, milliseid uusi võimalusi on andnud osalemine isikukeskse erihoolekande teenusmudeli projektis.

Andrus Kärpuk ja Külliki Kübar Pärnumaa Ühistranspordikeskusest annavad ülevaate sotsiaaltranspordi ühise korraldusmudeli katsetamisest Pärnumaal.

Kati Madisson ja Karin Kiis Eesti Töötukassast vahendavad kohalike omavalitsuste ja töötukassa maakondlike osakondade koostööprojekti kogemusi.

Perepesa nime all tegusevatest kogukondlikest ennetus- ja peretöökeskustest, mis toetavad laste ja perede heaolu süsteemse ennetustöö ja varajase märkamisega, kirjutab Kristel Patzig.

Mis on mobiilne noorsootöö ja milliseid eduelamusi ja vajadusi töös keerulistes oludes noortega toovad välja Pärnu noorsootöötajad, kirjutab Triin Mäger.

Eve Voogla ja Enelis Linnas võtavad kokku kaks aastat tagasi avatud Hiiumaa sotsiaalkeskuse noortekodu kogemused kinnise lasteasutuse teenuse pakkumisel.

Superviisor Allan Kaljakin jagab muljeid asenduskodude kasvatajate supervisioonist, kus kasutati psühhodraama meetodit.