Sotsiaalkindlustusamet keset julgeolekukriisi

---

Ukraina sõja alguskuupäeva on võimatu unustada. 24. veebruar, Eesti vabariigi aastapäev, tuli sel aastal teisiti. Riigi ja selle ametiasutuste jaoks aga on iga järgnenud päev toonud kiireloomusi, lahendamist vajavaid ülesandeid ja pingutusi sõjast põhjustatud kriisiga toimetulekuks.

Kuidas Eestis on Ukraina sõja algusest peale tegutsetud? Kui on kriis, peab keegi seda juhtima. Sõda tõi kaasa inimeste põgenemise Ukrainast ja tegutsema tuli hakata kohe. Teist sarnast näidet lähiminevikus ei ole, küll aga on riigiasutustel kriisiplaanid (nii ka juba enne sõja algust sotsiaalkindlustusametis). Need on abiks, aga tegelik olukord on alati uus (mõelgem või koroonakriisile). Määrav on reaktsioonikiirus.

Hädaolukord kuulutati välja 11. märtsil 2022. Kriisireguleerimise osakond moodustati sotsiaalkindlustusameti (SKA) juurde paar kuud hiljem, hädaolukorra lõppemise järel, käesoleva aasta mais. Mõistagi ei lõppenud siis kriis. Politsei- ja piirivalveameti hallatud ühisstaabi tegevus (selles osalesid ka SKA inimesed) kriisi lahendamisel liikus tagasi erinevatele asutustele. SKA kriisireguleerimise osakonnal on olnud sellest ajast sõjapõgenike majutuse korraldamisel keskne roll. Kriis saab lahendatud siis, kui sõjapõgenike toetamine on muutunud sotsiaaltöö normaalseks osaks. SKA ülesanne kriisis ongi abistada Ukraina sõjapõgenikke nii, et mitte ükski inimene, kes seda vajab, ei jää peavarjuta.

Aitame toime tulla

Põgenikele raskendab asjaajamist keelebarjäär, asjaajamine on ka igas riigis erinev. Aga see ei ole peamine mure. Põhiline erisus on olukord, kust sõjapõgenikud tulevad. Sõda ja sellega seotud ärevus, ebakindlus ning vägagi tõelised kaotused tähendavad traumat, millest taastumine võtab aega.

SKA esimene ülesanne on luua tingimused, et inimesed tuleksid Eestis iseseisvalt toime. Sellel omakorda on palju erinevaid osiseid. Palju on sellist, mis on sel teel oluline igaühele, mitte vaid põgenikule: inimestel on vaja elukohta ja tööd. Aga põgenike elu on katki tehtud miljonil eri moel. Täpsem oleks öelda, miljonitel. Ukrainast on põgenenud üle kuue miljoni inimese, Ukrainas on ümber asunud üle kuue miljoni. Eesti on vastu võtnud üle 83 000 põgeniku, 31. juuli seisuga on neist 48 722 Eestisse ka jäänud. Igal põgenikul, keda SKA kriisiosakonna töö mõjutab, on isiklik lugu. Meie ülesanne on pakkuda abi, mis oleks ühtaegu selgelt struktureeritud ja koordineeritud, aga arvestaks ometi igaühe vajadusi.

Teeme kõik selle nimel, et ükski abi palunud sõjapõgenik toeta ei jääks.

Mis on kriisireguleerimise osakonna eesmärgid? Lühidalt: tagada ajutise kaitse saanud sõjapõgenikele lühiajalise majutuse kohad ja psühhosotsiaalne tugi; anda neile infot nii liikumisvõimaluste kui ka muude abivõimaluste kohta Eestis; olla toeks pikaajalise majutuse leidmisel; abistada kohalikke omavalitsusi (KOV-e) ja teisi partnereid sotsiaalkaitse tagamisel. Küllap oleme kõik lugenud, et abistamisel on oluline aidata ka ennast. Nii on üks meie eesmärke tagada ka SKA kriisijuhtimise jätkusuutlikkus.

Muresid lahendame koostöös

Kriisireguleerimise osakonnas on lepingutega praegu tööl 175 inimest. Nende hulgas on nii sotsiaalkindlustusameti alalised töötajad, kellel tavaolukorras on teine töö, kui ka inimesed, kes on võetud ajutiselt tööle konkreetsete ülesannete täitmiseks. Osakond jaotub omakorda üksusteks: planeerimisgrupp, operatsioonigrupp, toetusgrupp, kommunikatsioonigrupp ja neli piirkondlikku gruppi. Planeerimisgrupp loob olukorrapildi, prognoosib ja valmistab tegevust ette. Operatsioonigrupp lahendab tõrkeid ja aitab plaane ellu viia. Toetusgrupi kanda on kõik see, mis staabi tööd lihtsustab. Kommunikatsioonigrupp informeerib nii põgenikke kui ka avalikkust (eks see artikkelgi ole pisike osa sellest). Piirkondlikud grupid toetavad põgenikke ja KOV-e kohapeal.

SKA kriisiosakonna töötajate seas on ka inimesi, kes on värvatud sõjapõgenike hulgast. Näiteks Tallinna bussijaama infopunktis aitavad teavet jagada teiste seas ukrainlannast ema ja tema poeg. Infopunktid on peale Tallinna ka Tartus, Pärnus, Narvas ja Jõhvis (viimases ühes manööverpinnaga).

Sõda ja sellega seotud ärevus, ebakindlus ning vägagi tõelised kaotused tähendavad traumat, millest taastumine võtab aega.

Kõlab klišeena, aga pole sellepärast vähem tõsi: iga päev on kriisiosakonna jaoks uusi väljakutseid täis. See tähendab palju konkreetseid üksikuid probleeme ja ülesandeid, aga ka laiema pildi silmas pidamist. Põgenikekriisi lahendamisel on peamine märksõna koostöö nii meie asutuses kui ka partneritega. Eestis on palju neid, kes on valmis pühendama aega ja andma ka vahendeid, et aidata neid, kes seda kõige enam vajavad. See tähendab paljusid inimesi, kellest mõned tegutsevad individuaalselt abistades, teised on koondunud (vaba)ühendustesse. Lisaks on palju organisatsioone, kelle töö ongi sõjapõgenikke abistada, nii mõnedki neist on omakorda välja kasvanud vabatahtlikust tegevusest. Paljud aitavad mõne konkreetse olulise asjaga. See võib olla ühekordne või püsiv rahaline toetus, põgenikule korteri üürimine (sageli turuhinnast oluliselt madalama hinnaga), vabaajategevuse korraldamine või midagi sootuks muud.

Kõige selle juures on sageli tarvis luua laiem pilt ja koordineerida tegevust, et pusletükkidest saaks töötav tervik. Abi peab jõudma õigesse kohta, pole mõtet pakkuda heast tahtest midagi, mida tegelikult vaja ei ole. Tarvis on infot ja suurt pilti.

Riigi tegevus on tõhus

Kriisi lahendamisel ei lähe asjad alati ideaalselt ja nii SKA-l kui ka teistel abistajatel on arenguruumi. Vigade ja tõrgetega tegeleme kogu aeg, sest olukord muutub pidevalt. Õnneks on õnnestumisi rohkem. Eesti riik on tegutsenud tõhusalt. Põgenikud ei ole jäänud lageda taeva alla, aga veelgi enam – erinevalt paljudest teistest riikidest on Eesti suutnud siiani majutuseks leida võimalikult häid ja inimväärseid kohti. Võimla- ja hallipõrandate asemel on kasutusel hotellitoad, hostelid ja korterid. Tallinki laeval Isabelle on ajutise peatuspaiga leidnud ligi 2000 inimest. Laevakajut ei asenda päris kodu, aga jällegi – seda on palju enam, kui paljudes teistes riikides.

Eestisse jõudnud tööealistest sõjapõgenikest 40% on siin juba tööle saanud.

SKA-lt küsitakse sageli numbreid. Mõned neist ka siin. Juuli seisuga oli riik kasutanud ajutise majutuse pakkumiseks 21 miljonit eurot, millega on aidatud enam kui 16 000 inimest. Keskmiselt on ajutisel majutusel viibitud 1,5 kuud. Meil on lepingud 90 majutusasutusega, et tagada traumeeritud inimestele väärikas majutus. Lühiajalisel majutusel oli 31. juuli seisuga 3674 inimest, neist põhja piirkonnas 2600, lõuna piirkonnas 568, lääne piirkonnas 386 ja ida piirkonnas 120 inimest.

Eestisse jõudnud tööealistest sõjapõgenikest 40% on siin juba tööle saanud. See tähendab, et nad on valmis oma elamise eest tasuma. Ukraina sõjapõgenikele on mõeldud ühekordne üürimisega alustamise hüvitis, mille maksimaalne suurus on 1200 eurot. Seda saab taotleda kohalikust omavalitsusest. SKA on läbi rääkinud kõigi 79 kohaliku omavalitsusega. Selle tulemusena on praeguseks leping üüritoetuse maksmiseks allkirjastatud 65-ga.

Sõjapõgenikel on kohalikust omavalitsusest võimalik taotleda eluaseme üürilepingu sõlmimise hüvitist, et oleks lihtsam liikuda pikaajalisele majutusele. Taskukohaste üürikorterite leidmine aga on praegu üks suuremaid muresid. Üüritavate pindade arv väheneb päev-päevalt. Koostöös partneritega otsib SKA sellele lahendusi. Praegu on vaja leida püsiv elukoht 3500 inimesele.

Me ei tea, kui palju põgenikke on veel Eestisse tulemas ja mis ootab ees sügisel ning talvel. Prognoosida võime, et inimesi tuleb senisest rohkem. Kindlasti aga teeme kõik selle nimel, et ükski abi palunud sõjapõgenik toeta ei jääks.