Kinnise lasteasutuse teenus Hiiumaa sotsiaalkeskuse noortekodus
Kaks aastat tagasi avatud noortekodu kogemus kinnitab, et usk noortesse, nende järjepidev toetamine ja õigete toetusmeetmete kavandamine nii noorele kui ka tema lähedastele võib muuta nii mõnegi noore elu ja käitumist.
Kinnise lasteasutuse teenus (KLAT) on abimeede, millega saab toetada noort, kes oma käitumisega seab ohtu iseenda või teised enda ümber. Eesmärk on pakkuda suure abivajaduse ja riskikäitumisega noorele ajutist turvalist ja arendavat keskkonda ning parandada tema toimetulekuvõimet.
Eestis osutavad kinnise lasteasutuse teenust Maarjamaa hariduskolleegium, Tallinna laste turvakeskus, Rakvere Lille kodu ja 2020. aasta augustis avatud Hiiumaa sotsiaalkeskuse noortekodu.
Vahel arvatakse ekslikult, et Hiiumaa sotsiaalkeskuse noortekodu on avatud ustega ravi- või teraapiakodu, kuid see on siiski kinnine lasteasutus, kuhu noore saab suunata vaid kohtuotsusega. Noortekodus on kohti kuni kuuele 12–18-aastasele lapsele. Oma keerulise eluloo ja raske kogemuspagasi tõttu vajavad need lapsed tugevdatud toetust toimevõimekuse suurendamisel, sh ajutist liikumisvabaduse piiramist, et vähendada tõsise riskikäitumise jätkumist või võimendumist. Hiiumaale kinnise lasteasutuse teenusele saabuvad peamiselt noored, kelle käitumine ohustab eeskätt neid endid.
Teenuse sisu
Hiiumaa sotsiaalkeskuse noortekodu loomisel võeti eeskujuks miljööteraapilised põhimõtted. Noore käitumise väljakutsete ja igapäevaraskustega toimetulekul lähtutakse sellistest põhimõtetest nagu kaasamine, toetamine, kaitsmine, tunnustamine ja struktureeritus. Miljööteraapilised põhimõtted on justkui noortekodu selgroog – need määravad, kuidas suhtutakse nooresse, planeeritakse tegevusi ja teraapiaid, arvestatakse noorte endi soovidega, kujundatakse noortekodu füüsilist keskkonda jms.
Oluline on ka töötaja töö iseendaga, meeskond kui miljööteraapiline kooslus ja noortekodu kui muutuste kujundamise keskkond, mis on võimalikult sarnane tavakeskkonnaga. Ka teised KLAT-i osutavad asutused lähtuvad aina enam miljööteraapilistest põhimõtetest ja traumast taastumise mudelist.
Lähtutakse sellistest põhimõtetest nagu kaasamine, toetamine, kaitsmine, tunnustamine ja struktureeritus.
Kui noor saabub teenusele, seisab Hiiumaale jõudes ees veel tunnike autosõitu, käänuline tee looduskaunile Kõpu poolsaarele metsade vahele, eemale linnakärast ja -melust. Noortekodu asub Kõpu õppekompleksi endise õpilaskodu ruumides, kõrval on ka sotsiaalkeskuse pansionaat ja Hiiumaa Vabakool. Üleaedsed on JES Pihla inspiratsioonitalu, mille suvised kontserdid ja etendused ilmestavad aeg-ajalt ka noortekodu õhtuid, kui noored aiatööst väsinuna murul istudes muusikat nautida saavad. Naabritel ja kohalikel on noortekodu laste arengus eriline osa, sest nemad on lastele eeskujuks ja aitavad luua hädavajalikku normaalsuse tunnet. Tähtis on, et lastele ei jääks tunnet, nagu oleks nad siia „kinni istuma“ või karistust kandma saadetud, vaid et see on võimalus pühendada aasta oma elust vaimse tervise parandamisele.
Päev algab noortekodus ühise hommikusöögi valmistamise ja hommikuringiga, kus räägitakse läbi päeva tegevus. Koolipäeval lähevad noored bussiga seejärel kooli. Neil, kel sel päeval kooli ei ole, algab kodune õppimine ja kodused tegemised. Koduste kohustuste hulgas on teraapias osalemine, aga ka pesu pesemine, koristamine ja muu argipäeva toimetulekuoskusi arendav tegevus. Noored vastutavad söögikordade valmistamise ja nädalamenüü koostamise eest. Pärast lõunat ootavad ees õueaeg, koolitööde tegemine, arvuti- ja telefoniaeg, õhtune ühistegevus ja õhturing. Noortekodu elu käib kindla päevakava ja kodukorra alusel, mis loob lastele rutiini ja ettearvatavuse tunde. Iganädalastel noorte koosolekutel saavad nad kaasa rääkida ühistegevuse kavandamisel ja jagada muresid või teha ettepanekuid. Nädala individuaalne tegevus planeeritakse alati lapse ja sotsiaalpedagoogi koostöös üks-kaks nädalat ette. Kui noored saavad ise oma elu puudutavate otsuste tegemise protsessis osaleda (tegevuste planeerimine, vaba aja sisustamine), kasvab nende autonoomia tunnetus ning tegevustes, mille nad on ise valinud, on nad osavõtlikumad ning võtavad selle järgimise eest suurema vastutuse.
Sammhaaval suurendatakse noore otsustus- ja liikumisvabadust, andes talle võimaluse harjutada kokkulepetest kinnipidamist ja vastutuse võtmist. Kui noore toimetulek võimaldab, saab ta osaleda huvitegevuses ka väljaspool noortekodu, näiteks käia kooli lähedal trennis või kohalikus noortemajas sõpradega aega veetmas. Mõnel juhul on õnnestunud noorele leida ajutine tööots, näiteks heakorratööd naabrite juures, ettekandjana kohvikus või Hiiumaa sotsiaalkeskuse teises tegevuskohas abilisena.
Noored on välja toonud, et Hiiumaal pole just palju lõbustusi või üritusi, aga on aed, mets ja meri: seenelkäigud, matkamine, meres ujumine ja kalastamine. Hooajalised aiatöölemmikud on muruniitmine ja lumelükkamine. Noored on rääkinud, et mõned tuttavad pole Hiiumaa KLAT-i soovinud just sellepärast, et siin pole mõtet ära joosta. Pole midagi teha ega jõua kuhugi.
Väga tähtis on hakata kohe saabumisest koos noore, tema pere ja nende ümber olevate spetsialistidega kavandama lapse koju naasmist ning luua sild lapse ja kogukonna vahel.
Noortekodu põhimeeskonnas on kasvatajad ja sotsiaalpedagoogid, koostööpartneritena osutavad teenuseid psühholoog ja terapeudid (loovterapeut, MDFT[1]-terapeut, kogemusnõustaja jt). Iga noorega tegeletakse individuaalselt ja talle koostatud tegevusplaan on alati isemoodi: teenuste ja toetuse komplekt lähtub just tema vajadustest, võimalustest ja arenguvaldkondadest. Eesmärk on luua turvaline ja ettearvatav keskkond, anda täiskasvanute eeskuju ja toe ning teraapiate abil noorele uus tasakaal, et tal tekiks endal huvi oma arenguteekonda panustada, mis omakorda aitaks tal teenuselt lahkudes elada oma elu ja tervist kahjustamata.
Koostöö lapse võrgustikuga
Suur roll on koostööl lapse võrgustikuga, eelkõige pere ja lähedastega, kes vajavad samuti tuge, nõustamist ja tunnet, et neid ei ole murega üksi jäetud. Noortekodus on eraldi külalisruumid, et külla tulnud lähedastel ja spetsialistidel oleks võimalik ööbima jääda ning osaleda lastega koos nii igapäevategevuses kui ka teraapias. Võimalust on peamiselt kasutanud laste lähisugulased, kes pärast MDFT-teraapias osalemist või vestlust sotsiaalpedagoogiga on veetnud ülejäänud nädalavahetuse noortekodu päevakava kaasa tehes, sh lastega koos meisterdades, kooki küpsetades ja ka aiamaad kaevates. Tagasiside on olnud positiivne, lähedaste sõnul on olnud värskendav näha lapsi noortekodu keskkonnas toimetamas, samuti töötajatega tuttavaks saada.
Väga tähtis on hakata kohe saabumisest koos noore, tema pere ja nende ümber olevate spetsialistidega kavandama lapse koju naasmist ning luua sild lapse ja kogukonna vahel.
Selleks aga on vaja võrgustikupartnerite (nt lastekaitse, kool, politsei, noorsootöötaja) eestvedamist, järjekindlust, koostööd, aktiivset kaasamõtlemist ja planeerimist. Võrgustikuliikmed peavad jääma lapse toetamise planeerimisel võrdseteks osalisteks. Ühiselt koostatud plaan, kuidas lapse asutusest lahkumist ja sellele järgnevat elu ette valmistada, tagab, et laps ei peaks teenusele naasma. Vastutame ühiselt, et leida lapsele ja tema lähedastele vajalikud sekkumised ning kindlustada nende jätkumine ka teenuselt lahkudes. Ka lapse kodukool võib vajada abi eelnevalt tekkinud pingete ja konfliktide maandamisel. Häid tulemusi on siinkohal andnud taastava õiguse praktikad. KLAT ei ole koht, kuhu laps „ära suunatakse“, vaid tema teenusel olemise ajal peavad kindlasti toimuma muutused ka lapse kodus ja kogukonnas, sh tema võrgustikus. Noore asutusest lahkumise järel jääb noortekodu veel paariks kuuks teda ja tema võrgustikku toetama.
Igale lapsele sobiv hariduslik lahendus
Noortekodul ei ole palgal õpetajaid, noored jätkavad haridusteed tavakoolis. Koostöös Hiiumaa valla haridusosakonnaga leitakse teenusel oleku ajaks õppimisvõimalus igale noorele olenevalt sellest, mis tasemele ta on jõudnud. Peamine koostööpartner on Lauka põhikool 20 kilomeetri kaugusel. See on väike maakool, kus pole palju õpilasi, klassid on väikesed ja kogukonnatunne pakub KLAT-i lastele tuge ning toetust. Noortel, kellel on põhiharidus juba omandatud, on võimalus otsida sobiv eriala Suuremõisa ametikoolist või astuda Hiiumaa gümnaasiumi mittestatsionaarsesse õppesse. Esialgu käib noor koolis koos noortekodu töötajaga, kes täidab tema jaoks sel ajal tugi- või usaldusisiku rolli. Kui esimene kooliärevus on möödas ja klassikaaslaste ning õpetajatega tuttavaks saadud, käib noor koolis iseseisvalt, kui tema toimevõime seda lubab. Sellist mudelit toetab ka Põhjamaade praktika: kuigi noored on suunatud kinnisesse lasteasutusse, säilib tavakoolis käies side ühiskonnaga. Lõpuks peab noor nii või naa ühiskonnas toime tulema.
Suurt rõõmu pakub see, kui on märgata arengut: noorega tegelemine ja tema toetamine kannab vilja ning ta on omandanud uusi oskusi.
Sellise haridusmudeli väljakutseks haridustee jätkamisel on osutunud kõik see, mis on seotud hariduslike erivajadustega laste õppe eritoe- ja pearahakasutamisega. Lapsed saabuvad teenusele kogu aasta jooksul, aga kooliõpilaste nimekirjad peavad olema esitatud novembris, sestap vajame kohalikelt omavalitsustelt mõistvat suhtumist, koostööd ja paindlikkust, et leida igale lapsele sobiv lahendus. Sotsiaalkindlustusamet arendab koos ministeeriumidega ühist haridusmudelit, et lapse hariduse omandamise võimalused bürokraatiasse ei takerduks.
Veel üks väljakutse, mida partneritega lahendada, on psühhiaatrilise abi kättesaadavus ja ravimiretseptide õigeaegne väljastamine. Kogemus näitab, et noortekodu asukoht kaugel Hiiumaal ei olegi suur takistus, hästi toimivad ka veebikonsultatsioonid ja -kohtumised raviarstide ning vaimse tervise õdedega. Keeruline aga on siis, kui nad suure koormuse tõttu ei jõua õigel ajal retsepti välja kirjutada või kui lapsel polegi varem raviarsti olnud. KLAT kestab üldjuhul aasta ja lastepsühhiaatrite teenuse järjekorrad on pikad, seega võib esmavisiidile aja saamine võtta ebamõistlikult kaua aega. See mure on kõigis KLAT-ides ühine.
Noorte edusammud
Teenuse osutajatel on ka palju rõõme. Suurt rõõmu pakub see, kui on märgata arengut: noorega tegelemine ja tema toetamine kannab vilja ning ta on omandanud uusi oskusi. Kuigi mõni päev on ka väga raske, jäävad meelde ikka hetked, kui näiteks puuduliku enesehügieeniga laps otsustab omal algatusel pesema minna, keerulised peresuhted muutuvad tasapisi positiivsemaks või ühiskondlikult kasuliku töö käigus kaevatud juurviljapeenrast leiab noor endale uue hobi. Pisikesed edusammud – nende märkamine ja tunnustamine annab jõudu nii noorele endale kui ka toetavatele täiskasvanutele tema ümber.
Soovime, et kõik täiskasvanud noorte ümber märkaksid ja tunnustaksid edusamme, isegi kui need tunduvad imepisikesed. Seda tillukest sammu märgates ja tunnustades loome kontakti ja noor tahab veel pingutada. Usk noortesse, nende järjepidev toetamine ja õigete toetusmeetmete kavandamine koos noore ja tema lähedastega võib muuta nii mõnegi noore elu ja käitumist ning ta ei pea jõudma kinnisele teenusele.
On olukordi, kus kinnise asutuse teenuse kui piirava meetme rakendamine on ainuõige. Samas rõhutatakse rahvusvahelistes uuringutes ja suunistes, et lapse paigutamisel asutusse, kus tema vabadust piiratakse, on negatiivne mõju lapse arengule. Sellega kaasneb risk sattuda vägivalla, kuritarvitamise ja sotsiaalse diskrimineerimise ohvriks ning eemalolek perest ja sõpradest jätab samuti sügava jälje lapse arengule.
Ka noored ise ei taha tegelikult kodukohast eemale minna ja tihtipeale on muutus võimalik kogukonna toega. Peame täiskasvanutena andma endast kõik, et võimaldada noorel käitumist muuta tema vabadust piiramata. Peame uskuma, et noor suudab oma käitumist muuta. Tähtis on, et me täiskasvanuna noort sel teel järjepidevalt toetame ja suuname.
Kaasame ja kuulame noort rohkem, anname talle selgeid valikuvõimalusi ja otsustame temaga koos, mitte tema eest. Proovime mõista, et ennast või teisi ohustav noor proovib toime tulla nii endaga kui ka eluga enda ümber, mida ta kahjuks ei oska nõnda, et ühiskond seda aktsepteeriks. Kõige olulisem on, et me ei pea seda tegema üksinda: lapse ümber on tavaliselt palju spetsialiste ja mõelda ning tegutseda tuleb nendega koos, st teha järjepidevat eesmärgistatud võrgustikutööd.
Proovime leida lastele parimaid sekkumisi, et näidata neile: täiskasvanuid saab usaldada, täiskasvanud hoolivad päriselt ja kuulavad ning annavad võimaluse muutuda koos, täiskasvanu(te) toel.
Loe lisaks noortekodu endise töötaja Merle Salusoo magistritöö artiklit, kuidas saab noori toetada mitteformaalse õppega ja kui oluline on toetuda noorte tugevusele.
Artikkel ilmus ajakirjas Sotsiaaltöö nr 3/2022
[1] Mitmedimensiooniline pereteraapia.