Töötukassa ja omavalitsuste koostööprojekt – ühiselt jõuab kaugemale
Projektis keskenduti ühistele eesmärkidele, mida on võimalik saavutada teadlikult koostööd tehes. Projekti kõige väärtuslikumaks osaks võib pidada omavalitsuse sotsiaaltöötaja, töötukassa juhtumikorraldaja ja kliendi ühiseid kohtumisi.
Eesti Töötukassa, peaspetsialist-sisekoolitaja
Eesti Töötukassa, töökeskse nõustamise metoodik
Töötukassa põhieesmärk on aidata igal inimesel leida sobiv töö ka siis, kui ta on pikka aega tööta olnud või tööturult hoopis eemale jäänud. Inimestel võivad olla selleks erinevad põhjused alates töö otsimiseks või tegemiseks vajalike oskuste puudumisest ja lõpetades võla-, sõltuvusprobleemide või muude toimetulekuraskustega. Töötukassa pakutav abi ja teenused aitavad neid takistusi kõrvaldada või vähemalt leevendada, kuid alati sellest ei piisa. Töötukassa juhtumikorraldajate kogemus näitab, et tööle saamise ja töösuhte säilitamise väljavaade kahaneb oluliselt, kui inimesel on mured mitmes eluvaldkonnas korraga: terviseprobleemid, hoolduskoormus, turvalise elukoha või toetava võrgustiku puudumine, võlad või toetuste lõksu jäämine jne. Sellises olukorras vajab inimene tööga seotud abiga käsikäes sageli ka sotsiaalset tuge.
Inimesele tervikliku abi osutamiseks teevad meie juhtumikorraldajad koostööd kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajatega. Siiski on senises omavalitsusi kaasavas võrgustikutöös puudu jäänud teadlikust koostööst: tihtilugu me küll vahetame infot, kuid iga spetsialist toimetab kliendiga omaette.
Töötukassa ja omavalitsuse koostöömudeli loomise katseprojekt
Märtsist 2021 jaanuarini 2022 osalesid kuus omavalitsust ja kuus töötukassa maakondlikku osakonda katseprojektis, mille eesmärk oli leida toimivad koostööviisid haavatavas olukorras tööotsijate sotsiaalsete probleemide lahendamiseks, toimetuleku ja töövalmiduse suurendamiseks ning sobivate töövõimaluste leidmiseks ja tööl püsimise toetamiseks.
Katseprojektis toetati 91 klienti. Maakonniti oli sihtrühmade valik mõnevõrra erinev, kuid üldiselt olid katseprojekti keskmes
- pikaajalised toimetulekutoetuse saajad;
- terviseprobleemidega, sh psüühikahäirega ja sõltuvusega inimesed;
- toimetulekutoetust saavad pensioniootel inimesed, kelle töö leidmist raskendas terviseprobleem või hoolduskoormus;
- NEET-noored ehk 15–29-aastased noored, kes ei õpi, ei tööta ega osale ka väljaõppes või koolitusel;
- tööta lapsevanemad (peamiselt üksikvanemad).
Valdav osa (80%) projektis osalenud inimestest olid töötud olnud vähemalt aasta ja üle poole neist sama kaua ka töötuna arvel olnud. Üksnes veerand projekti klientidest olid töötuna arvel olnud kuni pool aastat.
Selleks et hoida koostööd jõukohasena ja osalised motiveerituna, räägiti igas maakonnas töötukassa ja omavalitsuste esindajate esimesel kohtumisel läbi, millise sihtrühmaga tegelemine on kummagi jaoks kõige olulisem ja millist tulemust loodetakse. Samuti lepiti kokku, kuidas toimub edasine töö klientidega (mida kumbki teeb ja milliseid teenuseid osutab).
Projekti kõige olulisem osa oli kliendist lähtuv koostöö, mille käigus otsiti ühiselt lahendusi inimeste tööle saamist takistavatele probleemidele, osutati töökeskset ja sotsiaalnõustamist, tehti võrgustikutööd ning korraldati tööturu- ja sotsiaalteenuseid. Püüti ära kasutada kõik koostöövõimalused, toimusid ka kolmepoolsed kohtumised, kus osalesid klient, töötukassa nõustaja ja omavalitsuse sotsiaaltöötaja.
Saue vallas osutasid töötukassa ja vald ühiselt kogukonnapõhise tööharjutuse teenust, mis hõlmas tööotsingule suunatud grupitööd ja individuaalset kogemusnõustamist. Tööharjutuse tegevuste juhendamise ja kogemusnõustamise teenuse eest vastutas töötukassa, vald aga tagas ruumid ja vahendid tööharjutuseks ning korraldas nakkusohutuse testimise ja isikukaitsevahendid. Teenuse korraldamise ajal toimusid kord kuus võrgustikukohtumised, kus osalesid tööharjutuse juhendaja, kogemusnõustaja, töötukassa juhtumikorraldajad ja sotsiaaltöötajad.
Lisaks kliendist lähtuvale koostööle toimusid igas maakonnas vähemalt kord kvartalis omavalitsuse ja töötukassa spetsialistide kohtumised, mille käigus anti ülevaade tehtust ja vajaduse korral lahendati koostööga seotud probleeme. Järvamaal toimusid ka töötukassa juhtumikorraldajate ja sotsiaaltöötajate ühised kovisioonid.
Usaldus ja ühine tegutsemine ei sünni üleöö
Hea koostöö sünnib harva kohustusest, küll aga saab luua koostööd käivitavaid ja toetavaid tingimusi. Koostööd mõjutab väga palju osaliste valmisolek, mis kujuneb isiklike kogemuste kaudu ja järjepidevas suhtluses. Seda eesmärki teenisid töötukassa ja omavalitsuse esindajate regulaarsed kohtumised. Projekti alguses määrati kontaktisikud, kelle ülesanne oli selliseid kohtumisi korraldada ja seista selle eest, et koostöö ka päriselt toimiks. Maakondlikel kohtumistel arutati üldist koostööd, kuhu on ühiste klientide abistamisega jõutud, millega osalised on rahul, milliseid muudatusi on vaja ning vajadusel lepiti kokku, kes on uued ühist abi vajavad kliendid.
Projekti kõige olulisem osa oli kliendist lähtuv koostöö, mille käigus otsiti ühiselt lahendusi tööle saamist takistavatele probleemidele.
Järvamaa kogemus näitas, et heade koostöösuhete loomist ja hoidmist toetavad ka ühised kovisioonid. Nii töötukassa juhtumikorraldajad kui ka sotsiaaltöötajad leidsid, et ühises arutelus jõutakse lahenduseni kiiremini ja üksteiselt on palju õppida. Ühiste kovisioonide kogemusest kasvas projekti lõpuseminaril välja mõte kaaluda ühiste koolituste korraldamist töötukassa ja omavalitsuse spetsialistidele.
Projekt näitas, kui oluline on kliendi ja koostööpartneri vajadustest aru saada ning avatud dialoog. Tänu projekti alguses korraldatud ühisele ja sellele järgnenud regulaarsetele kohtumistele tekkis parem kontakt, mis julgustas üksteisega ühendust võtma. Koostöö sujus paremini nendes maakondades, kus eelnevalt räägiti läbi osaliste üldine töökorraldus, sh lepiti kokku, millisele ajavahemikule võiks kohtumisi ja infovahetust planeerida. Ühiselt leiti, et kohtumise käigus saadud lisainfo töötukassa ja omavalitsuse teenuste kohta aitab klientide vaates paremaid lahendusi otsida.
Pika aja jooksul kuhjunud probleemide lahendamine võtab aega ja lisaks objektiivsetele probleemidele tuleb sageli tegeleda inimese valmisolekuga muutuseks. Katseprojekti klientide hulgas oli sõltuvusega inimesi, kelle toetamisel tuleb paratamatult arvestada tagasilanguse riskiga. Ka teiste klientide hulgas oli neid, kes ei olnud (veel) valmis oma olukorda muutma ning keda omavalitsuse ja töötukassa senisest suurem tähelepanu pigem heidutas. Seetõttu on oluline, et ühiselt abistamise hoos ei unustataks klienti kohe alguses kaasata. Projekti võis inimene jõuda nii töötukassa juhtumikorraldaja kui ka omavalitsuse sotsiaaltöötaja algatusel, kuid alati räägiti võrgustikupartneri kaasamine esmalt kliendiga läbi ja küsiti temalt nõusolekut.
Üksi saab kiiremini, ühiselt jõuab kaugemale
Inimeste ühine nõustamine võrgustikutöös, sh kolmepoolsed kohtumised, ei ole midagi uut, kuid siiski mitte igapäevane, eelkõige seetõttu, et spetsialistide valmisolek ja võimalus osaleda ühistel kohtumistel on erinev. Ka katseprojektis oli vahel keeruline ühildada töötukassa ja omavalitsuse spetsialisti töörütmi ning leida sobivaid aruteluaegu, osa kohtumisi lükkus suvepuhkuste tõttu edasi. Ühiselt abistades tuleb paratamatult mõelda ka sellele, et ühe koostööpartneri eemaloleku korral ei jääks abi vajav inimene ootele.
Saue vallas osutasid töötukassa ja vald ühiselt kogukonnapõhise tööharjutuse teenust, mis hõlmas tööotsingule suunatud grupitööd ja individuaalset kogemusnõustamist.
Siiski prooviti peaaegu kõigis projektis osalenud maakondades kolmepoolseid kohtumisi. Osalejate hinnangul aitasid need luua parema pildi inimese tegelikust olukorrast, hoidsid osalisi ühises infoväljas ja võimaldasid kiiremini reageerida inimese olukorra või vajaduste muutustele. Samuti märgati, et need kinnistasid kliendis arusaama, et temal on oluline roll lahenduseni jõudmisel. See mõjus vähemalt osale klientidest võimestavalt ja julgustas neid võtma vastutust oma elu eest.
Projekti lõpuseminaril kõlas mitme osaleja suust mõte, et ühiselt abistamise eelis on erinevate spetsialistide teadmiste ja vahendite kasutamise võimalus nii olukorra analüüsimisel kui ka lahenduste otsimisel. Samuti saab jagada kliendi toetamisega seotud ülesandeid osaliste pädevuse alusel ja sellega laiendada kliendi juurdepääsu abile.
Ka väikesed sammud viivad tulemusele lähemale
Praeguseks töötab katseprojekti käigus abistatud klientidest pisut alla viiendiku. Tuleb arvestada, et suur osa klientidest olid pikaajalised töötud, kelle tööle saamist mõjutavad püsiva loomuga probleemid (sõltuvus, vaimse tervise häire, hoolduskoormus) ja kelle valmisolek tööle minna on keskmisest väiksem. Paljud projektis osalenud spetsialistid leidsid, et mida keerulisem on inimese olukord ja mida kauem on ta tööturult eemal olnud, seda rohkem aega kulub tema tööle aitamiseks ka ühiselt tegutsedes.
Projekt näitas, kui oluline on kliendi ja koostööpartneri vajadustest aru saada ning avatud dialoog.
Klientide (töö)elus projekti toel toimunud edusammude kõrval ei tasu unustada ka ühises koostöös toimunud muutusi. Neist olulisim on see, et katseprojekti lõppemise järel jätkatakse arvele jäänud klientide toetamiseks koostööd projektis osalenud omavalitsustega ning vajadusel ja võimalusel laiendatakse ühiselt abistamist uutele klientidele. Projekti tulemusi ja selle alusel tehtud järeldusi esitleti ühisel seminaril, mis andis häid ideid ka teistele, projektist välja jäänud maakondade huvilistele. Projekti kogemuse põhjal anti soovitused, mis on toeks töötukassa nendele juhtumikorraldajatele, kes alles alustavad süsteemsemat koostööd omavalitsustega. Projekti tulemusi jagati ka Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajaga ning arutati, milline peaks olema töötukassa ja omavalitsuse hea koostöö tava.
Kõigi murede lahendamiseks paraku heast koostööst ei piisa. Mõnikord jääb töötukassa ja omavalitsuste ühist abi vajavate klientide tulemuslik abistamine vajalike teenuste nappuse taha. Kõige sagedamini viitas katseprojekti kogemus ebapiisavale võimalusele saada psühhiaatrilist abi. Samuti tuleks toetada omavalitsuste võimekust pakkuda toetuste maksmise ja muude toimingute kõrval ka nõustamist ja teha võrgustikutööd. Projektis osalenud tõid välja andmevahetusega seotud mured: oodatakse, et andmete kogumine ja vahetamine oleks korraldatud nii, et see koormaks võimalikult vähe klienti ja toetaks osaliste koostööd, sh võimaldaks ennetada abi vajavate inimeste vaateväljast kadumist ja hädavajaliku abita jäämist. Projekti kogemus näitas, et koos on kergem. Loodetavasti võimaldab koostöö jätkamine klientide ühise abistamise kõrval aidata kaasa ka muutustele riigi tasandil.
KOMMENTAAR
Evelin Ehasalu, Paide linna sotsiaaltöötaja
Linnavalitsus ja töötukassa tegid ka eelnevalt koostööd, kuid projekt muutis asutuste kontakti tihedamaks ja lõi eeldused põhjalikumaks koostööks ning klienditööks. Varem vahendati peamiselt teavet, kuid asutuste ühistegevus aitas luua inimese olukorrast tervikpildi ja leida üles tema tugevad küljed muutuste tegemiseks.
Koostöökohtumiste peamiseks õnnestumisteks pean seda, et kujunes asutuste ühisarusaam, seati eesmärgid ja tehti kindlaks kohad, kus koostööd parandada. Saavutusi ja eesmärke analüüsiti sagedasti ning tagasisidestamine oli kiire. Muutused toimusid ka klienditöös: klienti vaadati tervikuna, mistõttu inimene innustus, temas tekkis soov olukorda muuta, ta hakkas tegutsema ja tal tekkis endal edasise tegevuse plaan.
Klienditöö suurimaks mõjutajaks saab pidada kolmepoolseid kohtumisi, kus osalesid klient, juhtumikorraldaja ja sotsiaaltöö spetsialist. Kohtumisel lepiti kokku edasised sammud, leiti põhjus ja motivatsioon kodust väljumiseks ning saadi vajalik ravi, teenus või toetus. Inimesel tekkis seega arusaam oma tulevasest töökohast ja ta muutus aktiivseks. Enamasti on sotsiaaltöö pikaajaline klient jäänud üksi, tal pole kellelegi toetuda ja ta pole väga motiveeritud elus muutusi tegema. Kolmepoolsed kohtumised tekitasid inimestes tunde, et ta on oluline, tema käekäik läheb kellelegi korda, tal on tugi ja teda kaasatakse tema jaoks oluliste lahenduste otsimisse.
Projekti ühe osana korraldati ühine kovisioon. Minule kui sotsiaaltöötajale oli selles osalemine esmakordne, mistõttu olen õnnelik, et töötukassa selle võimaluse välja pakkus. Töötades sotsiaaltöö kliendiga pikaajaliselt, lasub probleemi lahendamine sageli ühe inimese õlul, kaob kõrvalpilguga vaatamise oskus ja seega ka probleemile võimalik lahendus. Kovisioon tekitas grupi toetuse tunde ja aitas näha välja pakutud ideedes sobivaimad lahendusvariante, mis aitasid klienditöös edasi minna. Grupis reflekteerimine aitas luua uusi ideid, lahendusi ja taipamisi.
Asutuste koostöö õnnestus, sest keskenduti ühiste eesmärkide saavutamisele. Ühise töö käigus toimuma hakkavad muutused, isegi kui need on imepisikesed sammud, teevad kõige rohkem rõõmu.
KOMMENTAAR
Ruth Maar ja Ere Vaidla, Töötukassa Hiiumaa osakonna juhtumikorraldajad
Tänu koostööprojektile sai selgeks, et kolmepoolsed kohtumised on tulemuslikud ja kindlasti ka edaspidi meie igapäevatöö osa. Kliendid on pärast kolmepoolseid kohtumisi enam valmis koostööks ja usaldavad rohkem nii juhtumikorraldajat kui ka sotsiaaltöötajat ning on valmis rohkem oma olukorrale otsa vaatama tänu pakutavale toele.
Töö sõltuvusprobleemidega inimestega on kindlasti keeruline ja pikaajaline. Selle kliendirühma puhul koostööprojekt veel olulisi tulemusi ei näidanud. Kõigi osaliste tihedam koostöö aga seda suuremas pildis kindlasti toetab. Tänu koostööprojektile on suhtlemine omavalitsusega intensiivsem ja suurem kasu kõigile osalistele.
KOMMENTAAR
Marelle Erlenheim, Saue Valla sotsiaalosakonna juhataja
Usun, et Saue vald ei ole ainuke, kus elab jätkupideva abivajadusega inimesi. Mõtlen siinkohal sotsiaaleluruumides toimetulekutoetusest elavaid tööealisi inimesi, kes on sageli ka pikaajalised töötud. Olulist rolli on nende inimeste elus mänginud ja mängib jätkuvalt alkohol. Nende iseseisva toimetulekuni viiv abistamine on väga raske, aga kui see õnnestub, on võita palju. Seega otsustasime koostöös töötukassaga võtta katseprojektis tähelepanu alla just need abi vajavad vallaelanikud. Vaatasime koos töötukassa juhtumikorraldajate ja büroode juhtidega üle ühised kliendid, keda abistada, tegime abistamisel tihedat koostööd ja korraldasime sõltlastele suunatud tööharjutuse, mille kestel oli tagatud ka kogemusnõustamine. Taustal toimusid kolmepoolsed kohtumised ja tihe infovahetus.
Valisime väga keerulise sihtrühma, seega ei olnud inimesed alati valmis nii intensiivseks koostööks. Siiski loodan, et ühiselt harjutatud üksikjuhtumite lahendamine koos töötukassaga jätkub ka tulevikus, sest selle tulemuslikkust hindan kõrgelt. Kindlasti peab sotsiaaltöö ja töötukassa abi olema seostatud protsess. Kohalik omavalitsus peab aitama inimestel saada dokumendid korda, vajalike arstide juures käia ja ravi läbida. Seejärel vastavalt inimese võimekusele tuleb pakkuda juurde töötukassa abiga tööturuteenuseid. Lisaks võib keerulise sihtrühma juures välja tuua, et ka siis, kui ootused tulemustele on tagasihoidlikud, võivad need mitte täituda, sest sõltuvushäiretega toimetulek tahab tugevat püsivat motivatsiooni ja kannatlikkust, aga mõlemat võib inimestel nappida.
Samuti tõi koostööprojekt uuesti esile omavalitsuste vajaduse näha abi vajava kliendi töövõimehindamise otsuse sisu ja piiranguid. Omavalitsusel on oluline teada, millised tegevuspiirangud inimesel on ja milline töö või tegevus võiks talle sobida ja jõukohane olla.
Koostööd ja selle viise mõjutas päris palju riigis kehtinud eriolukord. Kohtumised toimusid veebis, töötukassa kogemused klientidega suhtlemisel piirdusid telefonivestluste ja elektroonilise infovahetusega, tööharjutuse algust tuli korduvalt edasi lükata. Lõpuks koostöö laabus, kuid ilmnes asju, millel lahendust polnud või need ei toiminud hästi. Oli ka läbini positiivset. Tore oli näiteks, et harjutusel osalejad said vaktsineeritud, mitu tegemist tahtvat tööd tehtud ja vähemalt üks koostööprojektis osalenu asus püsivale tööle.
Kinnitust sai tõsiasi, et plaanitu õnnestumises on peamised inimesed. Olen töötukassale väga tänulik, et meie inimeste juhendaja oli Tiiu Aavik ja kogemusnõustaja Kalle Hallik. Nad olid meile väga head koostööpartnerid ja harjutusel osalejate jaoks hinnatud toetajad. Muljetavaldav oli ka töötukassa professionaalsus, partneriga arvestamine ja koostööoskus. Kuigi koostööprojekt sai läbi, jätkub igapäevane suhtlus klientide abistamisel, lähtudes projekti kogemustest.
Artikkel ilmus ajakirjas Sotsiaaltöö nr 3/2022