Sotsiaaltöö

Teenusmajanduse instituut Lääne-Virumaal Mõdrikul on eriline kohake, kuhu on koondunud tarkusi omandama ja jagama need, kes eelistavad loomuomast ning toetavat keskkonda.

Kogemusteadmised pärinevad isiklikult läbielatust. Sotsiaaltöötaja peab teadma, kuidas rakendada kogemusteadmisi teenuse kasutajaga isikliku kontakti loomiseks, kuidas toetada inimesi nende endi isiklikest kogemustest õppimisel ning kuidas kasutada kõnealuseid teadmisi taastumise ja võimestamise allikana.

Personaalse taastumise mõtteviisi levik, taastumisliikumine ja sarnases olukorras inimestelt abi saamine on eri riikide sotsiaaltööd ning vaimse tervise valdkonda suuresti muutnud. Järgmise sammuna pööratakse nüüd sotsiaaltöö (aga ka psühhiaatria, õenduse) erialade õpetamisel ülikoolides järjest enam tähelepanu kogemusteadmistele.

Rootsis on tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna lõimimiseks palju ära tehtud, kuid endiselt on probleeme koostööga ja õigusaktidest tulenevate erisustega. Nende üks õppetund on, et projektirahaga pole reformid elujõulised. Tervishoiu sotsiaaltööst on Rootsis saanud registreeritud kutseala.

Artikkel on kirjutatud meditsiiniterminoloogia vaatepunktist, et näidata kokkupuutepunkte, mille korral võiksime igal juhul ühise laua taha istuda. Küll siis tegevuse käigus selgub, mis juhtub, kui teeksimegi koostööd.

Sotsiaaltöö valdkonna elutööpreemia laureaat, Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö dotsent Marju Medar armastab siduda mitut tegevust: õppetöö või põhitöö on alati käinud käsikäes erinevate projektidega. Teda sütitab eriliselt millegi loomine, arendamine ja parendamine. „Meil on puudu tarkusest, teadmistest ja koostööst, mitte rahast,“ ütleb Medar.