Roheteraapia kui uus perspektiivne suund sotsiaaltöö kõrghariduses

Kadri Maikov Eesti maaülikoolist; Kaie Kranich, Eva-Maria Vahtramäe, Meeli Männamäe Tallinna tehnikakõrgkoolist; Susanne Hämalainen, Katriina Pylkkanen Savonia rakenduskõrgkoolist; Ilze Trapenciere Riia Stradiņsi ülikoolist; Povilas Beseckas, Ovidijus Grincevicius Kaunase rakenduskõrgkoolist

Urbaniseeruvas ühiskonnas muutub üha väärtuslikumaks keskkonna tervendav mõju ja inimese side loodusega. Kõrgkoolides on seatud siht kujundada interdistsiplinaarseid teadmisi ja oskusi, et õpe oleks sidus ning tudengitel kujuneks valdkonnast tervikpilt. Artiklis selgitatakse roheteraapia (ingl green care) põhimõtet ja antakse ülevaade projektist „Tervendav rohelus“.

Projekti keskmes on eri valdkondade teadmiste ühendamine ja nii õppejõudude kui üliõpilaste koostöö.

Projekti eesmärk on roheteraapia põhimõtete omandamine ja rakendamine terapeutilise elukeskkonna kujundamisel eri sihtrühmadele. Mitmeid osalisi ühendavas interdistsiplinaarses projektis osalevad sotsiaaltöö, meditsiini, maastikuarhitektuuri, agronoomia ja äritehnoloogia erialade õppejõud ning üliõpilased.

Projekti lugu ja osalejad

Projekt algatati 2018. aastal, et arendada kõrgkoolide koostööd ühiskonna ja looduskeskkonna ühiskäsitlemisel. Seitsme aasta jooksul on üliõpilased kujundanud roheruume ja koostanud teraapia tegevuskavasid pagulaskeskusele, eakatekodule, lasteasutustele, linna kogukonnaaedadele ja haridusasutustele. Esimese tegevusena keskenduti kõrgkoolide võrgustiku kujundamisele, et välja selgitada partnerite võimekus osaleda koostöös vastavalt õpetatavatele erialadele. Seejärel alustati roheteraapia meetodi lõimimist õppekavadesse.

Projekti juhib Kaunase rakenduskõrgkool, partnerid on Tallinna tehnikakõrgkool, Eesti maaülikool, Savonia rakenduskõrgkool ja Riia Stradinsi ülikool. Kümneliikmeline töörühm arutab veebiseminaridel üliõpilaste kord aastas toimuva intensiivkursuse sisu ja korraldust, kavandab jätkutegevust ning uute partnerite kaasamist. Õppejõudude ja üliõpilaste õpiränne partnerkõrgkoolide vahel ning eri valdkondade üliõpilaste ühine õpetamine tugevdab võrgustikku ja avardab erialast silmaringi.

Projekti keskmes on eri valdkondade teadmiste ühendamine ja nii õppejõudude kui ka üliõpilaste koostöö. Igal aastal koordineerib projekti erinev kõrgkool. Õppejõudude töörühm koostab igal aastal intensiivkursuse jaoks uue kava. Eri valdkondade üliõpilaste koosõpe aitab mõista sama teema erinevaid vaatenurki, teiste valdkondade tegevuse iseärasusi, avastada seoseid ja karjäärivõimalusi. Näiteks tutvuvad sotsiaaltöö ja õenduse eriala üliõpilased põllumajanduse ja aianduse teraapilise mõjuga.

Roheteraapia põhimõte seisneb elusa ja eluta looduse kasutamises inimese vaimse ning füüsilise tervise hoidmisel ja elukvaliteedi parendamisel.

Igal aastal keskendutakse ühe spetsiifilise sihtrühma vajadustele. Roheteraapia põhimõtetest lähtudes kujundati kõigepealt Leedu pagulaskeskuse elu- ja lähikeskkond. Teisel tegevusaastal disainiti 4D-programmi abil Väike-Maarja hooldekodu elanikele sobiv väliala. Aastal 2021 keskenduti lasteaedade elu- ja looduskeskkonna arendamisele, 2022. aastal arutleti kommuuniaedade, linnaaianduse ja avalike parkide sotsiaalse sidususe üle Riia linna näitel, 2023. aastal olid tähelepanu keskmes haridusteenused ning käesoleval aastal keskenduti roheteraapia põhimõtete rakendamiseks töö eri vanuserühmadega. 

Roheteraapia metoodika

Roheteraapia metoodikas kasutatakse looduskeskkonna võimalusi inimeste füüsilise, vaimse ja emotsionaalse heaolu edendamiseks ning sotsiaalse kaasatuse toetamiseks. Suhtlemist roheruumis toetavad kivid, vesi, taimed, loomad ja kaasinimesed.

Eristatakse rohehooldus- ja rohevõimestamisteraapiat (ingl green care, green empowerment).

Rohehooldusteraapiat kasutatakse töös sotsiaalselt haavatavate ühiskonnaliikmetega, nagu eakad, sisserändajad, vaimse või füüsilise erivajadusega inimesed. Tegevus toimub olemasolevate tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osana. 

Rohevõimestamisteraapia toetab iga inimese üldist vaimset ja füüsilist heaolu.

Roheteraapia eesmärgid saavutatakse sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusvaldkonna tegevuse ning keskkonna heaoluteenuste kaudu. Maastikuarhitekti abiga kujundatakse sihtrühmale sobiv ja turvaline elu- või looduskeskkond, lähtudes selle toetavast ja terapeutilisest rollist. 

Projektist on enim kasu saanud sotsiaaltöö eriala üliõpilased.

Roheteraapia teooria põhineb valdavalt keskkonnapsühholoogial. Teraapia rakendamise eeldus on sihtrühmale kohandatud rohekeskkond ja kvalifitseeritud personal. Roheteraapia põhimõte seisneb elusa ja eluta looduse kasutamises inimese vaimse ning füüsilise tervise hoidmisel ja elukvaliteedi parandamisel. Taime- ja loomariiki, aedu ning maastikku kasutatakse, sest looduslik elukeskkond aitab õpiraskuste, depressiooni, läbipõlemise, narko- ja alkoholisõltuvuse korral nii noori kui ka eakaid, psühhiaatrilisi patsiente, noori õigusrikkujaid, loodusõnnetuste tõttu kannatanuid ning sotsiaalteenuseid vajavaid kliente.

Roheteraapia intensiivkursus

Projekti raames toimuva intensiivkursuse käigus moodustavad mitme eriala üliõpilased rahvusvahelised töörühmad ning töötavad välja sihtgrupi vajadusi arvestavad lahendused. Üliõpilased külastavad sihtgrupi ja teemaga seotud asutusi, selgitavad intervjuude käigus välja sihtrühma vajadused ja ootused lähimale elukeskkonnale ning soovitavad teraapilist tegevust. Loengutes ja õppekäikudel saadud teabe põhjal kujundavad üliõpilased maastikukujundusprogrammi abil roheteraapia kontseptsiooni kohaselt visuaalse lahenduse või esitavad oma mõtted muul moel. Töörühmad tutvustatavad töö tulemust kaasüliõpilastele ja õppejõududele.

Õppejõud ja üliõpilased Taevaskojas loodusmatkal 2023. aastal. Foto: erakogu

Projektis osalemise kogemust, erialast ja isiklikku arengut analüüsitakse vabas vormis, vastates avatud küsimustele kirjalikult. Projektist on enim kasu saanud sotsiaaltöö eriala üliõpilased, kelle silmaring avardus just tänu sellele, et hakati mõistma looduskeskkonna tervendavat mõju. Projektis osalemise väärtustena nimetatakse ka rahvusvahelist mõõdet, meeskonnatööoskuste arengut, kõrget tööeetikat ning ajaplaneerimise ja inglise keele harjutamise võimalust. Isikliku arengu seisukohalt mainiti, et projekt kujundas tänutunnet rohekeskkonna vastu ja pani mõtlema isiklikule aiale või peenrale. Projektis osalemine pakkus mõnele üliõpilasele esmakordse välismaal õppimise kogemuse, õpetas oma minapiire ületama ja ennast kehtestama.

Väike-Maarja hooldekodu õueala kujundamise kogemus

Roheteraapia meetod pakub rikkalikult võimalusi inimese heaolu suurendamiseks. Projekti raames kujundavad erinevate erialade ja riikide üliõpilastest koosnevad töörühmad sihtrühmale roheala koos teraapilise tegevuskavaga.

Väike-Maarja hooldekodu õueala kavand. Projekt „Tervendav rohelus 2019“.

Väike-Maarja hooldekodu õueala kavandi kohaselt on mõeldud kliendi turvalisusele, näiteks jalgteede pikkus ja liikumise aeg, õues viibimise kestus ning puhkamisvõimalus jalutamise ajal. Pargipingid on mugavad, ratastoolidel on ruumi liikumiseks teedel peenarde juures ja pargipinkide vahel ning peenrakastid asuvad eakatele sobival kõrgusel. Liikumisteede algus on markeeritud maakividega, teed on ringi-, ovaali- ja sõlmekujulised. Õueala pakub erinevaid vaateid. Taimede valikul lähtutakse hooaja pikendajatest. Õu on jagatud päikeseliseks ja varjuliseks alaks ning pergola varikatus pakub kaitset nii päikese kui ka vihma eest. Kogu väliala kujunduses lähtutakse sellest, et suunata klient seal viibima vähemalt 20 minutit päevas. Välialal peaks inimestele jaguma tegevust nii üksi, kahekesi kui ka teistega koos.

Väliala kujundamisel tuleb arvestada kõigi kasutajate vajadustega. Hooldekodu töötajatel on vaja puhkamis- ja jalutusruumi ning jõuvarude taastamise kohta näiteks kliendi surma või teiste raskete juhtumite korral. Ette tuleb näha ka privaatsem suhtlemisala hooldekodu elanikule ja tema külalisele.

Projekti väärtus

Projekti käigus rakendavad üliõpilased omandatud eriteadmisi sihtrühmale sobiva terapeutilise roheruumi kujundamiseks ja omandavad samal ajal teiste valdkondade teadmisi. Ühtlasi arendatakse mitme eriala spetsialistidest koosnevas mitmekultuurilises meeskonnas töötamise oskusi, ettevõtluspädevust, loovat mõtlemist ja inglise keele oskust. See õppemetoodika lubab üliõpilasel mõista õpitava valdkonna ja kõrvaleriala piire ning ühisosa. Töömaailma muutuvad nõuded eeldavad mitmekülgsete teadmiste, oskuste ja laia silmaringiga spetsialiste. Roheteraapia kontseptsioon suunab keskkonnasäästlikkusele, loob seose kogukonna, kohaliku kultuuri ja keskkonnaga. Projekt aitab luua ja mõista osaleja ning looduse sidet.

Õppemetoodika lubab üliõpilasel mõista õpitava valdkonna ja kõrvaleriala piire ning ühisosa.

Projektis osalemine on tugevdanud õppejõudude koostööoskust, võimaldanud analüüsida kõrvalerialade seotust põhiteemaga ning leida võimalusi, kuidas rakendada teiste valdkondade teadmisi oma põhierialal. Rikastav kogemus on ka eri kultuuriruumides sama teema sisustamine erineva tähendusega, nt linna kommuuniaiad Lätis vs. hobuteraapia Soomes. Projektis osalejate isikliku arengu seisukohast on avardunud inimese ja looduse seoste mõistmine ning oskus erialase pilguga vaadata elule laiemalt.

Roheteraapia igapäevaelus

Vaimse energiataseme hoidmiseks saab igaüks iga päev tähele panna pisikesi asju.

• Leida ja vaadelda rohealasid ning aedu väikeste jõudu andvate rohekohtumistena.
• Tööl lõunapausi ajal sööma minnes või sealt tulles võib jalutada roheluses. 
• Korraldada asutuse roheala hooldus meeldiva jõukohase vaheldusena.
• Märgata, millised rohealad meid ümbritsevad ja leida neist ergutust erinevatele meeltele, nt mõelda, mis taime võib täna õitsemas näha, et leida põhjus õue minna.

Tunnustused

Projekt „Tervendav rohelus“ on kaks korda pälvinud haridusprogrammi Nordplus tunnustuse:

• parim erialadevahelise ja mitmekultuurse koostöö arendusprojekt 2020. aastal; 
• parim jätkusuutlik ja loodussõbralik projekt 2021. aastal.

Eestikeelset kirjandust roheteraapiast

Eha, K., Maikov, K. jt (2022). Roheteraapia toas ja õues. Tallinna tervishoiu kõrgkool, Eesti maaülikool.

Maikov, K. (2011). Tervendavad aiad. Pegasus

Artikkel ilmus ajakirjas Sotsiaaltöö 4/2024.