Kujundades pädevaid spetsialiste: Tallinna ülikooli sotsiaalkaitse suuna õppekavade uuendused
Sotsiaalkaitse valdkonna koolituse ajakohastamine on väga tähtis, et tulla toime muutuvate oludega ja pakkuda tõhusaid lahendusi keerukatele sotsiaalsetele probleemidele.
Mare Leino, Marju Medar, Mariann Märtsin, Ingrid Sindi, Merike Sisask, Karmen Toros
Sotsiaalkaitse on järjest enam tähelepanu keskmes, olles ühiskonna jätkusuutliku arengu ning inimeste heaolu tagamise oluline osa. Viimastel aastatel on Tallinna ülikoolis (TLÜ) suurt tähelepanu pööratud õppekavade arendamisele, mis on kaasa toonud suuremaid muudatusi.
Sügisel 2024 toimub üliõpilaste vastuvõtt uuendatud õppekavade alusel. Näiteks on bakalaureuse- ja magistriõppe eestikeelsetel õppekavadel suurendatud praktika mahtu eraldi igal õppekaval vähemalt 12 ainepunktile. Iga eriala- ja valikaine maht on mõningate eranditega ülikooli kõigis õppekavades nüüd kuus ainepunkti, mis võimaldab käsitleda aineid sügavamalt, lõimides ka praktilisi oskusi ja pädevusi. Valida saab nii täis- kui ka osakoormusõppe: bakalaureuseõppe nominaalaeg on kolm ja osakoormusega kuni neli aastat, magistriõppes vastavalt kaks ja kuni neli aastat ning doktoriõppes neli ja kuni kaheksa aastat. Bakalaureuseõppe õppesessioonid toimuvad viis korda semestris esmaspäevast laupäevani, magistriõppes kaks korda kuus neljapäevast laupäevani. Järgnevalt anname lühikese ülevaate TLÜ sotsiaalkaitse suuna iga eestikeelse õppekava kohta.
Sotsiaaltöö bakalaureuseõpe
Sotsiaaltööd õpetatakse Tallinna ülikoolis alates 1991. aastast. Õppekava on üles ehitatud sotsiaaltöötaja kuuenda taseme kutsestandardi järgi. Sotsiaaltöötaja töö eeldab ühiskonna ja inimese tundmist, mistõttu sisaldab õppekava üldhariduslikke ja eriala alusaineid ühiskonna, õiguse ning majanduse vallas. Erialaainetes käsitletakse sotsiaaltöö teoreetilisi ja eetilisi lähtekohti ning meetodeid ning sotsiaaltöö ja lastekaitse õiguslikke aluseid, praktika saadakse erinevate kliendirühmadega. Valikained võimaldavad süveneda eri sotsiaaltöö valdkondadesse, nagu lastega töötamine, erivajadustega inimesed, tervisedendus, ennetustöö, sotsiaalne ja tööalane rehabilitatsioon, teenuste planeerimine, sotsiaaltöö sihtrühmadele suunatud korraldus, sotsiaalne ettevõtlus ning kutserehabilitatsioon.
Sotsiaaltöötaja töö eeldab ühiskonna ja inimese tundmist.
Valida saab ka õppekavaväliseid vabaaineid, mis toetab iseseisva ja analüütilise mõtlemisega spetsialisti kujunemist, kes keskendub pidevale enesearengule. Praktika osa on oluliselt suurenenud, see hõlmab 12 ainepunkti mahus põhipraktikat, millele lisanduvad vaatluspraktika ja kogukonnatöö praktika, moodustades kokku 24 ainepunkti. Lisaks avaneb võimalus sooritada praktika ka välismaal. Bakalaureusekraadi omandamiseks nõutakse bakalaureuseeksami sooritamist, mis tagab teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste lõimimise.
Sotsiaalpedagoogika bakalaureuseõpe
Sotsiaalpedagooge õpetatakse Tallinna ülikoolis 2002. aastast. Uuendatud õppekavas peavad mitmekesiseid loenguid nii ülikooli õppejõud kui ka eriala praktikud, mis aitab paremini siduda õpinguid tööturuga. Just praktikute kaasamine võimaldab uute haridustrendide ning kooli- ja ühiskonna probleemide põhjalikumat analüüsi, kombineerides teooriat eluliste näidetega. Teooria ja aktuaalsete teemade ühendamine peaks soodustama üleminekut tööellu.
Sotsiaalpedagoogika õpekava suurim eelis on tööturu pidev nõudlus lõpetajate järele.
Uus õppekava hõlmab ka psühholoogiakursusi ja kriisidega toimetuleku koolitusi, pakkudes tarkust, mis on kasulik nii tööelus kui ka isiklikus arengus. Keskendutakse lapse arengule ja õppimisele, traumateadlikkusele, mitmekultuurilisele ja -keelelisele õpikeskkonnale ning sotsialiseerimisele. Oluline on märkida, et õppekava lõpetajad saavad koos diplomiga ka kutsetunnistuse (sotsiaalpedagoogi kutse, tase 6). Õppejõudude arv on ligi kaks korda suurenenud varasema õppekavaversiooniga võrreldes: iga lektor toob õpetamisprotsessi oma unikaalse maailmavaate, muutes kohtumised nende kui isiksustega juba iseenesest rikastavaks kogemuseks. Koostöös Eesti sotsiaalpedagoogide ühendusega koostati õppekava, mis vastab kutsestandarditele ja töömaailma vajadustele.
Selle õppekava suurim eelis on tööturu pidev nõudlus lõpetajate järele. Puudujäägid Eesti koolide tugisüsteemis ja õpetajate hiljutine streik ülekoormuse vastu toovad esile vajaduse kvalifitseeritud spetsialistide järele haridussektoris. Uuendatud õppekava abil koolitatakse sotsiaalpedagooge, kes toetavad nii õpetajaid kui ka õpilasi. Koolide tõhus tugisüsteem laseb pedagoogidel keskenduda õpetamisele, samal ajal kui sotsiaalpedagoogid ja teised tugispetsialistid pakuvad võrgustikutuge, aidates leevendada õpetajate töökoormust ning parandada hariduse kvaliteeti.
Enamik sotsiaalpedagooge leiab tööd koolides, kuigi üha rohkem leiab neid ka lasteaedades. Erinevalt Eestist, kus sotsiaalpedagoogide roll on veel kujunemisel, on mujal maailmas sotsiaalpedagoogid leidnud laialdast rakendust ka väljaspool haridussüsteemi, pakkudes tuge elukaare jooksul. Eestigi on sinnapoole teel, sest tööturul püsib sotsiaalpedagoogide järele kasvav nõudlus ka tulevikus ning ka väljaspool haridussüsteemi.
Sotsiaaltöö magistriõpe
Sotsiaaltöö magistriõpe vastab sotsiaaltöötaja seitsmenda taseme kutsestandardile ja selles on edukalt lõimitud kolm komponenti: sotsiaaltöö teoreetiliste ja teaduslike aluste põhjalikud teadmised, sotsiaaltöö elluviimise, arendamise ja juhtimise praktilised oskused ning võimekus töötada teiste valdkondade esindajatega ühiste probleemide lahendamiseks.
Sotsiaaltöö magistriõpe on ennekõike keskendunud sotsiaalpoliitika ja sotsiaalteenuste korraldamisele, arendamisele ja juhtimisele kohalikul ja riiklikul tasandil. Õppekava peegeldab sotsiaalkaitse õppesuuna ning sellega tihedalt seotud valdkondade teadus- ja arendustegevuse põhisuundi, sh ka vaimse tervise, sotsiaalpoliitika ning demograafia valdkondade küsimusi. Suhtlemispädevuste ja klienditöö oskustega tegeletakse magistriõppes ennekõike eriala valikainetes, kus neid oskusi lihvitakse juba spetsiifilisemate teemade ja kliendigruppidega töötamise kontekstis, näiteks traumakogemusega inimeste või vägivalla ja ohvriabi klientidega töötamisel.
Sotsiaaltöö magistriõpe on ennekõike keskendunud sotsiaalpoliitika ja sotsiaalteenuste korraldamisele, arendamisele ja juhtimisele kohalikul ja riiklikul tasandil.
Väga tähtis on magistriõppes ka iseseisev uurimistöö ja selleks vajaliku uurijapädevuse omandamine. Õpingute metodoloogiaained loovad eelduse, et magistrandid suudavad kindlaks teha ühiskondlikult olulisi uurimisprobleeme, püstitada sobivaid uurimisküsimusi ja valida nendega haakuvaid uurimis- ning analüüsimeetodeid. Järjest rohkem on tähelepanu pööratud sellele, et magistriõpingute ajal tehtud uurimuste alusel sündinud uus teadmine jõuaks poliitikakujundajate, praktikute ja laiema avalikkuseni. Selleks tehakse tihedat koostööd sotsiaalministeeriumi, sotsiaalkindlustusameti, töötukassa ja teiste partneritega.
Magistriõppesse kandideerimise eeldus on sotsiaaltöö või sellega lähedalt seotud valdkonna bakalaureusekraad. Sisseastuja, kes on läbinud bakalaureuseõppe mõnel teisel sotsiaalteaduste valdkonna erialal, peab läbima puuduvate teadmiste omandamiseks magistriõppekava kohustuslikud eeldusained ehk tasandusmooduli tasulise täiendusõppena enne õpingute algust.
Lastekaitse magistriõpe
Lastekaitse magistriõppekava on kõige uuem, see käivitus 2023. aasta sügisel. Vajadus õppekava järele tulenes sellest, et lastekaitse kui sotsiaaltöö üks spetsialiseerumisvaldkond nõuab üha enam teadmisi tõenduspõhiste praktikate, programmide ja sekkumisviiside kohta, aga ka kriitilist reflekteerimist ja arendustegevust laste õigusi ning heaolu silmas pidades. See väljendub ka lastekaitseseaduses (2014), mille kohaselt hiljemalt kahe aasta möödumisel teenistusse asumisest peab lastekaitsetöötaja omandama sotsiaaltöötaja kutse spetsialiseerumisega lastekaitsele. Sellest tulenevalt kujundab lastekaitse magistriõpe valmiduse töötada lastekaitsetöötajana (laste heaolu spetsialistina) ning laste heaolu poliitikakujundajana ja teenuste arendajana, pakkudes ainulaadset võimalust omandada eriala magistrikraad Eestis.
Lastekaitse kui sotsiaaltöö üks spetsialiseerumisvaldkond nõuab üha enam teadmisi tõenduspõhiste praktikate, programmide ja sekkumisviiside kohta.
Õppekava keskendub eriala peamiste pädevuste arendamisele, käsitledes laste õigusi, lapse abivajaduse hindamist ja juhtumikorraldust, lahenduskeskset käsitlust töös laste ja peredega, samuti laste heaolu poliitikakujundamist ja ühiskondlikke vaateid. Magistriõppe oluline osa on iseseisev uurimus, mille valmimist toetavad metodoloogiaained. Uurimistöö käigus õpivad magistrandid tõstatama olulisi uurimisprobleeme, kavandama uuringuid, kasutama uurimis- ja analüüsimeetodeid ning tulemuste kirjalikku esitamist. Lisaks korraldatakse väiksemaid uurimusi lapse õiguste ja heaolu teemal või hinnatakse lastele ja peredele osutatavaid teenuseid, toetades nõnda praktiliste teadmiste arendamist, kriitilist mõtlemist ning probleemide lahendusoskusi lapsekesksest vaatenurgast.
Magistriõppesse kandideerimise eeldus on sotsiaaltöö või sotsiaalpedagoogika bakalaureusekraad. Sisseastuja, kes on läbinud bakalaureuseõppe mõnel teisel sotsiaalteaduste valdkonna erialal, peab enne õpingute algust läbima puuduvate teadmiste omandamiseks magistriõppekava kohustuslikud eeldusained ehk tasandusmooduli tasulise täiendusõppena.
Sotsiaaltöö ja lastekaitse magistriõppe suvise vastuvõtu infotund toimub 19. aprillil kell 10.00–11.00 veebis. Lisainfo ingridsi@tlu.ee (lastekaitse õppekava) ja martsin@tlu.ee (sotsiaaltöö õppekava).
Sotsiaaltöö doktoriõpe
Sotsiaaltöö ja lastekaitse magistriõppesse oodatakse aktiivseid ning uudishimulikke inimesi, kes tahavad oma osa anda valdkonna praktika ja teadustöö arengusse. Magistriõpingute lõpetamise järel on võimalik jätkata doktoriõppes.
Sotsiaaltöö valdkond nõuab üha enam kõrgtasemel teaduslikku pädevust ja pidevat arendustegevust. Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituut pakub doktoriõppe programmi kaudu unikaalset võimalust omandada kõrgeim teaduslik kvalifikatsioon sotsiaaltöös. Doktoriõppe eesmärk on arendada spetsialistide teaduslikku ja metodoloogilist võimekust ning edendada sotsiaaltöö teadmisi ja nende praktilist rakendamist.
Doktoriõpe hõlmab õpinguid, teadustööd ja doktoriväitekirja koostamist ning kaitsmist. Alates 2022/2023. õppeaastast saab doktoriõppes osaleda doktorant-nooremteaduri või doktorant-üliõpilasena. Doktorant-nooremteadur on ülikooli täiskohaga töötaja, doktorant-üliõpilane aga osaleb doktoriõppes ülikoolivälise muu töö kõrvalt. Õppevormist olenemata on doktorandi jaoks kõige tähtsam dokument individuaalselt koostatud õppe- ja teadustöö kava, mille täitmist hinnatakse atesteerimisel igal aastal.
Doktoriõppe eesmärk on arendada spetsialistide teaduslikku ja metodoloogilist võimekust ning edendada sotsiaaltöö teadmisi ja nende praktilist rakendamist.
Alates 2024/2025. õppeaastast uueneb Tallinna ülikooli doktoriõppe struktuur: sotsiaaltöö doktoriõpe muutub paindlikumaks ja personaalsemaks. Õppekava kogumaht on endiselt 240 EAP, kuid õppetöö maht väheneb (35 EAP varasema 60 EAP asemel), andes rohkem ruumi uurimistööle. Õppetöö sisu hõlmab nii üldaineid (u 1/3 ainete mahust) kui ka erialaaineid. Üldainete hulka kuuluvad teadusfilosoofia ja -metodoloogia, teadustöö eetika, arusaama kujundamine sotsiaalteadustest ja interdistsiplinaarsusest laiemalt ning ülekantavad oskused igapäevatöös rakendamiseks. Erialaained keskenduvad sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika spetsiifilistele teadmistele ning pädevustele, võimaldades doktorantidel kujuneda oma valdkonnas iseseisvateks teadlasteks ja õppejõududeks. Erialaained lähtuvad doktorandi individuaalse uurimistöö vajadustest (näiteks spetsiifilised metoodikakursused) ning võimalus on võtta õppeaineid väljaspool ülikooli, sealhulgas rahvusvaheliselt.
Doktoriõppe olulisim ja mahukaim osa on iseseisev uurimistöö, mida toetab teadus-arendustegevus, nagu teadusseminarid, teadusprojektid, publikatsioonide kirjutamine ja teadustöö tulemuste esitlemine konverentsidel. Doktoritöö saab kaitsta artikliväitekirjana või monograafiana.
Sotsiaaltöö doktoriõppe vastuvõtu eelistatavad uurimisteemad 2024/2025. aasta vastuvõtul on sotsiaalpoliitika kujundamine, klassikaline sotsiaaltöö ja sotsiaaltöö professioon, Euroopa hooldusstrateegia ja selle peegeldus Eestis ning kogukonna mobiliseerumine kriisiolukorras.
Õppekavade kohta saab täpsemalt lugeda siit
- Sotsiaalpedagoogika bakalaureuseõppe
- Sotsiaaltöö bakalaureuseõpe
- Sotsiaaltöö magistriõpe
- Lastekaitse magistriõpe
- Sotsiaalse ettevõtluse magistriõpe – ingliskeelne õppekava, mille eesmärk on sotsiaal- ja tervishoiusektoris edendada ettevõtlust ning innovatsiooni, keskkonnakaitse, linnaarendus, maaelu arendamine ja kogukonna arendamine.
- Sotsiaaltöö doktoriõpe
Lisainfot osakoormusõppe ja tasandusmooduli kohta vaata konkreetse õppekava alt.
Ootame huvilisi õppima meie uuendatud õppekavadele!
Artikkel ilmus ajakirjas Sotsiaaltöö 2/2024.