Sotsiaaltöö

„Tervist märkame ja teadvustame siis, kui see hakkab ära kaduma või ähvardab selle kadumise reaalne oht. Viimasel kahel aastal oleme kõik seda ähvardust igapäevaelus väga isiklikult tajunud,“ kirjutab veebruarinumbri eessõnas Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsiaaltervishoiu professor Merike Sisask.

Erihoolekande tegevusjuhendajad on kogenud raskusi alkoholisõltuvusega klientidega töötades, ka neid endid ohustab läbipõlemine. Sotsiaalkindlustusameti tellimusel korraldatud koolitusel antakse teadmisi ja harjutatakse oskusi, mis aitavad paremini toime tulla.

Karin Streimann annab artiklis ülevaate laste vaimse tervise olukorrast ja seda mõjutavatest teguritest ning toetusvõimalustest, tuginedes pandeemiaeelsetele ja -aegsetele uuringutele.

Praeguse erihoolekandeteenuste osutamise mudeli ning uue isikukeskse ja komponendipõhise teenusemudeli mõjuanalüüsi kohaselt oleks uue mudeli järgi korraldatud süsteem küll oluliselt kallim, kuid vastaks paremini inimeste vajadustele.

Kevadel 2021 kutsus sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo kokku vaimse tervise staabi, mille tegevuse eesmärk on olnud paremini koordineerida COVID-19 kriisi mõjul tekkinud või süvenenud probleemidele vastamist. Staabi töös osalevad ametkondade esindajad ja seda nõustab vaimse tervise ekspertide ning teadlaste mõttekoda.

Paljud pagulased kogevad stressi ja traumaatilisi sündmusi nii oma põgenemisteekonnal kui ka enne seda. Mitmed neist on kaotanud pereliikmed, sõbrad ja kodud, kogenud vägivalda või piinamist. Seetõttu võib neil esineda vaimse tervise probleeme, mis mõjutavad nende elu ja kohanemist oluliselt.