Otsingu tulemused

Neli aastat tagasi oli meil vaid unistus, eesmärk ja visioon sellest, et Eesti riigil oleks võimalik pakkuda tulevikus oma elanikele personaalmeditsiini teenuseid järjest rohkem. See tähendas tehnilise võimekuse loomist selleks, et võimaldada geneetilise info lisamist terviseandmetele ja teha paremaid ennetus- ja raviotsuseid. Järgnesid arutelud sadade detailide üle, mille osas oli kokku leppida ja otsustada, et kõik pusle tükiks saaksid paika.

Tervist! Me kõik soovime tugevat tervist endale ja lähedastele. See mõjutab oluliselt iga inimese elukvaliteeti. Tugev riik on see riik, kus inimesed on vaimselt ja füüsiliselt heas vormis. Sest need inimesed tahavad ja jaksavad ühiskonda panustada, vajavad vähem raviraha ja erinevaid toetusi ning tulevad paremini ja kauem ise toime.

Tervise Arengu Instituut (TAI) avaldas eile toimunud rahvatervishoiu konverentsil, mille avas Vabariigi President Alar Karis, kogumiku „Rahvastiku tervise aastaraamat 2023“. Raamat annab ülevaate viimase 20 aasta õnnestumistest tervises ning tõstab oluliste väljakutsetena esile rahvastiku vananemisest ning eluviisist tingitud suureneva surve tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemile, tervise ebavõrdse jagunemise ning tervena elada jäänud aastate kasvu pidurdumise.

Rahvastiku tervise aastaraamat 2023 sisaldab ülevaadet Eesti elanike tervisest, tervisekäitumisest ning muutustest tervises ja tervisemõjurites aastatel 2000-2022. Aastaraamat põhineb TAI teadlaste läbiviidud uuringutel, aga ka teistel teaduslikel ja statistilisel andmetel ning nende analüüsil. Samuti antakse aastaraamatus soovitusi, millele tuleks rahvastiku tervise parandamisel tähelepanu pöörata ning milliseid tegevusi ellu viia. Aastaraamatusse on koondatud andmed 2000-2022. aasta erinevatest rahvastiku tervisega seotud näitajatest: 1. Rahvastiku arengu põhinäitajad

Aruandes „Eesti noorte seksuaaltervis: teadmised, hoiakud ja käitumine“ esitatakse küsitlusuuringu „HIVi temaatikaga seotud teadmised, hoiakud ja käitumine Eesti noorte hulgas“ käigus kogutud andmeid. See uuring korraldati 2021. aastal kuuendat korda, viimane taoline uuring tehti kuus aastat tagasi, 2015. aastal.

24.–28. oktoobril 2022. a viibis Eestis TAI kutsel IANPHI välishindamise meeskond eesmärgiga analüüsida TAI rolli ja tegevust Eesti tervisesüsteemis, oluliste rahvatervishoiu ülesannete täitmist ning leida võimalusi Eesti tervisesüsteemi tugevdamiseks.

Alustasime 2019. aastal teadus- ja arendusprojektiga, millega soovisime tuua geneetilised andmed kliinilisse kasutusse. Nüüd, neli aastat hiljem, on selleks vajaliku IT-taristu loomine lõpusirgel. Taristu on platvorm, mille peale saab tuua personaalmeditsiini uusi riiklikke teenuseid.

Juuni lõpuks valmib Eestis ERF TAT projekti raames geeniandmetel põhinevate personaalmeditsiini teenuste keskseks pakkumiseks vajalik IT-taristu. See hõlmab taristu eri komponente, olulisemateks nendest on geneetiliste andmete alamsüsteem GAIS, geneetiliste mudelite arvutus- ja seirekeskkond ning personaalsete ravisoovituste keskkond.

Kvaliteet on omadus, mis määrab toote või teenuse väärtuse ja kliendi rahulolu. Kvaliteedi määratlus võib varieeruda ja olla subjektiivne, kui seda pole standardiseeritud. Delikaatsete andmete tõttu peavad geeni- ja laiemalt ka terviseandmetega tegelejad järgima rangeid kvaliteedinõudeid ning tegema vajaduse korral muudatusi.

Geeniandmete töötlemisel peab olema väga hoolas ja järgida tuleb neile kehtestatud rangeid konfidentsiaalsus- ja turvanõudeid. Personaalmeditsiini arenguks on oluline, et geenidoonorid usaldaksid tervishoiusüsteemi ja teadusasutusi.