Annika Veimeri avakõne konverentsil „Rahvatervishoiu konverents 2023: teadus tervise selja taga."

Viimase 20 aasta jooksul on Eesti inimeste elu pikenenud ning haigused seavad meile järjest vähem piiranguid. Pikas vaates meil näiteid edusammudest on ja need on tarkade tervisepoliitiliste otsuste ja süsteemse töö tulemus. Inimeste tarbivad vähem alkoholi, narkootikumidest tingitud surmad ja tuberkuloosi ning HIV-i haigestumine on märkimisväärselt vähenenud, igapäevasuitsetamine on vähenenud. Jah, seda saame pikas vaates tõdeda.

Täna tajub Eestis iga kolmas inimene tervisest tulenevaid piiranguid ning mida kauem elatakse tervisemurede ja haigustega, seda rohkem vajavad inimesed erinevat toetust ja abi ja seda vähem tuleb inimene iseseisvalt toime ja saab täisväärtuslikku elu elada. Ka piirkondlikud erinevused tervena elatud aastates on väga suured ja seda eriti meeste seas ning ebavõrdsus tervises meie väikeses riigis lubamatult suur.

Eelmisel aastal suri üle 17 000 inimese. Suurimad surma põhjuste grupid olid ikka samad, mida oleme harjunud kuulma - vereringeelundite haigused, pahaloomulised kasvajad, hingamiselundite haigused ning õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad. Otseselt alkoholi tarvitamise tagajärjel tekkinud haiguste tõttu suri üle-eelmisel aastal ligi 700 inimest – terve Kihnu saare jagu inimesi – enamalt tööealised mehed.

Covid-kriisi aastad on omakorda tervisenäitajaid halvemaks muutnud – kasvas suremus ja mitte ainult hingamisteede haigustesse, vaid ka alkoholi tarvitamise tõttu, aga ka ravi kättesaadavuse vähenemise ja kuumalainete tõttu ning süvenesid vaimse tervise mured. Värsked uuringutulemused näitavad, et kui Covid pandeemia mõjutas eriti noorte naiste vaimset tervist, siis viimase kahe aasta jooksul Ukraina sõja ja tänase majandusolukorra foonil on oluliselt suurenenud tajutav stress ja ärevus ka meeste seas.

Jah, me saame öelda, et elanikkond vananeb ja haigusi ongi rohkem, aga paljude haiguste puhul on just elustiili valikutel kandev roll probleemide väljakujunemisel ja ka ennetamisel - füüsiline aktiivsus, toitumine, uni, sotsiaalsed suhted, erinevate uimastite tarvitamine, olgu need legaalsed või illegaalsed. Inimeste valikuid ja hoiakuid mõjutab aga ka neid ümbritsev keskkond – nii füüsiline, sotsiaalne kui infokeskkond.

Kuigi surmad on paratamatud, siis üle 3000 surma aastaks saaks ennetada. Näiteks on hinnatud, et alkoholist põhjustatud enneaegse suremuse ja haigestumuse tõttu kaotatakse ligi 50 000 eluaastat. Kui seda viiendiku võrra vähendada, võidaks riik sellest 700 miljonit eurot aastas. Analoogne sääst on võimalik saavutada inimeste suitsetamise vähendamisel.

Eestis on ülekaaluliste laste arv kasvanud ja seda rohkem poiste hulgas. Põhikoolis on iga neljas poiss ülekaaluline. Täiskasvanueas on juba 60% mehi on ülekaalus. Halva füüsilise vormiga inimeste hulk on suurenenud just noorte täiskasvanute seas. Vaimse tervise probleeme on noorte seas enam ja noored kogevad kurbust ja masendust sagedamini kui meie naaberriikide noored. Halvemad vaimse tervise näitajad on aga tugevalt seotud uimastite tarvitamisega, milleks on alkohol, tubakas ja erinevad narkootilised ained, eelkõige kanep.

Kogu kirjeldatud olukord võib tunduda üsna trööstitu. Mida me siis teha saame? 

Lahendusi ja ka raha otsides on üha selgem, et Eesti tervisepoliitikas tuleb võtta suund ennetusele ning seda laiemalt kui vaid meditsiinis. Samal ajal on tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkus ka põletav probleem.

Eesti vajab hädasti tervisepööret, pööret ennetuse poole.

Ennetustöö on kõige tõhusam ja odavam viis, kuidas süsteemse tegevusega rahvastiku tervises püsivaid muutusi tuua. Ei saa loota, et täiskasvanueas, kui tervisemure juba uksele koputab, hakkavad elustiilivalikutes imed juhtuma. Terviseteadlikkust saab ja tulebki lapseeast alates kasvatada ja arendada. Me teame, et just lastele ja noortele suunatud ennetus on kõige mõjusam ja toob kõige rohkem tulu. Samas ei saa loomulikult toe ja abita jätta inimesi, kes seda vajavad.

Toon välja neli kõige olulisemat teemat:

• tervislikke valikuid ja tervist toetav keskkond,
• tervise- ja sotsiaalsüsteemi integreeritus,
• kolmandaks tõendatult mõjus ennetustegevus.
• Ja neljandaks tervisealane kirjaoskus, maast madalast algav elukestev õpe.

Enamus inimeste tervist mõjutavad tegureid asetsevad väljaspool tervishoidu ja ka otsest tervisevaldkonda. Me illustreerimegi tänastes esitlustes ja aruteludes selgelt, et inimeste tervis on päriselt meie kõigi kätes. Ennetustööle peavad mõtlema KÕIK otsustajad, mitte ainult tervisepoliitika kujundajad sotsiaalministeeriumis või tegutsejad TAI-s või meie head kolleegid Terviseametis või Tervisekassas.

Iga ennetusse pandud euro hoiab kokku 10 eurot, mida me muidu tulevikus probleemide lahendamiseks, sh raviks kasutaksime. Just ennetustööga saame leevendada üha paisuvat survet tervishoiule ja tulevikus raha kokku hoida. Ennetus on pikaajaline ja kulutõhus investeering. Me peame aru saama, et tulu ei saabu kohe homme, aga see saabub.

Tervise Arengu Instituudi südameasi ongi toetada tarku tervisepoliitilisi otsuseid ning tegevusi – seda nii riigi, omavalitsuse kui ka organisatsioonide tasandil. TAI on riikliku teadus- ja arendusasutusena tänaseks 20 aastat aidanud otsustajatel mõista, mis inimeste tervises ja tervisekäitumises toimub.

Ka covid kriisis ei ole TAI teadus-arendusasutusena pelgalt pikka vaadet hindav taustajõud, vaid kriitilise tähtsusega panustaja, kes pakub partneritele andmeid, viib läbi koolitusi nt hooldekodudes, aga reageerib ka elanike ja organisatsioonide infovajadusele ärevas ja kiiresti muutuvas olukorras, mille pandeemia tekitas.

Tervisepoliitikas tuleb sihte hoolsalt seada. TAI teadus- ja analüüsitöö on võrreldav luuretegevusega. Seda ei tellita ühekordselt, siis kui olukord teravneb, vaid terviseriskidel peab teravalt silma peal hoidma kogu aeg ning õigel hetkel lahendusi välja pakkuma. Info ja arusaam olukorrast peab tulema enne kui probleem süveneb.

90ndail TAI-d ei olnud. Siis nägime tuberkuloosi nakkuste hüppelist kasvu, HIV epideemiat ja narkomaania laialdast levikut.

Täna näeme teravaid ohumärke elanike vaimses tervises, aga ka näiteks noorte nikotiinitoodete tarvitamises ja ülekaalulisuse probleem on väga terav. Andmed tervisekäitumise, haiguste ja surmade kohta aitavad meil tähelepanu juhtida kohtadele, mis vajavad reageerimist – nüüd ja kohe, et hoida ära suuremad kahjud tulevikus.

Täna avalikustab TAI rahvastiku tervise aastaraamatu, mis annab tervik-ülevaate Eesti elanike tervisest, viimase kahekümne aasta muutustest tervises ja sellest, kuidas keskkond on muutunud. Andmed aitavad näha arenguid, aga ka valukohti rahvastiku tervises ja peaks mõtteainet pakkuma kõigile, kes oma tegevusega moel või teisel elanikkonna tervist mõjutavad – seda nii positiivselt kui ka negatiivselt, oma tegevuste või tegemata jätmisega.

Vaadates väljakutseid, mida maailm ja ühiskond meile pakub, väidan – Eestil on täna TAId rohkem vaja kui kunagi varem. Meil on vaja riiklikku rahvatervishoiu instituuti, mis on iseseisev, tugev professionaalne, toeks poliitikakujundatele ja otsustajatele, kuid samas sõltumatu oma teadustöös.

TAI on Eesti rahvastiku tervise seisukohast see luureasutus, kes kogub, analüüsib ja hoiab järjepidevalt andmeid meie inimeste terviseseisundi, aga ka sündide ja surmade ning neid mõjutavate asjaolude kohta. Järjepidevad ja regulaarsed rahvastikupõhised uuringud ning hästi hoitud infoaidad terviseregistrite näol on väga suur väärtus ja igas arenenud riigis rahvatervishoiu instituut sellist tööd teebki.

Loomulikult tuleb nii andmeid väärindada kui teadmust kasutada.

Me teeme väikse asutusena palju ja seda koos oluliste partneritega. Koostöös KOVidega juhtide, kohalike tervisedendajate ja arendusmeeskondadega panustab TAI igapäevaselt sellesse, et inimesed kasvaksid, elaksid ja töötaksid tervist toetavas keskkonnas.

Me pakume integreeritud sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid, pöörates eri-tähelepanu haavatavatele sihtrühmadele ning oleme inkubaatoriks uudsetele lahendustele, mis toetavad inimesi alkoholi, kanepi ja teiste uimastite tarvitamise vähendamisel.

TAI-l on teadus selja taga. Me töötame käsikäes vabariigi valitsuse ennetusnõukoguga ja pakume teaduspõhist tuge ennetustöös mitte ainult sotsiaalministeeriumile, vaid veel kuuele ministeeriumile ning asutustele, kes ennetusnõukogusse kuuluvad.

Meil on TAI-s hea meel edusammude üle, mis on tehtud valdkonnaülese ennetuse arendamisel. Ennetuse kvaliteet Eestis järk-järgult tõuseb ning seda tööd tuleb jätkata. Seda suurem on rõõm, et meie partnerid ka väljaspool tervise- ja sotsiaalvaldkonda näevad ennetuse kompetentsi-keskuse rolli just TAI-l.

Ennetustööle peavadki mõtlema kõik– iga KOV töötaja, iga ettevõtja, iga õpetaja, politsei ja päästetöötaja, iga riigiametnik, sest üle 80% lahendustest, mida tervist toetava keskkonna loomiseks vaja on, asuvad väljaspool tervishoidu. Tervise jaoks olulisi valikuid tehakse kodus, lasteaedades, koolides, avalikus ruumis, töökohtadel, aga ka KOV-i ja riigi tasandil. Neid valikuid peab olema lihtne ja võimalik teha. Peame väikse ja targa riigina neid võimalusi märkama ja maksimaalselt ära kasutama.

Loomulikult peame tagama inimestele kvaliteetse arstiabi kättesaadavuse, aga samal ajal on oluline luua üheskoos võimalused uuele põlvkonnale kasvada tervist toetavas keskkonnas. Meie igaühe asi on täna pingutada, et me saaks tõdeda, et noorus ei ole hukas. Me saame näidata, et paneme ka ise õla alla, et noored oleksid terved, tugevad ja elujõulised. Nii on tugev ka Eesti riik – nüüd ja tulevikus. Tänased otsustajad saavad teha tervisepöörde ja võtta otsustavalt suund ennetusele.

Siinkohal tänan TAI kolleege südamega tehtud töö eest ning aitäh ka kõikidele koostööpartneritele.

Suur tänu, Vabariigi President, innustavate sõnade eest.

Soovin viljakat kaasamõtlemist, tarku otsuseid ja jätkugu meil tahet Eesti inimeste elu, heaolu ja tervist paremaks muuta!