Otsingu tulemused

Farmakogeneetilist testimist saab kasutada selleks, et teada saada, kas ravim on patsiendi jaoks tõhus, milline võiks olla parim annus ja kas ravim võib tekitada tõsiseid kõrvalmõjusid. USAs ja Kanadas tehtud uuringutulemuste alusel võib see olla pikemas perspektiivis ka kulutõhus.

Selleks, et geneetilised andmed jõuaksid Eesti tervishoius kasutusele laialdasemalt, on tehtud tööd mitu aastat. 2022 toob mitme olulise tegevuse lõpuspurdi, et järgmisel aastal saaksid kasutusele tulla uued personaalmeditsiini teenused.

Üle 30 aasta laste ja peredega, sh asendushoolduses töötanud Sigrid Petoffer hakkas kaks aastat tagasi väikse kursimuutusena karjääris juhtima vägivaldse käitumisega isade sekkumisprogrammi „Hoolivad isad: turvalisem elu lastele“.

„Tervist märkame ja teadvustame siis, kui see hakkab ära kaduma või ähvardab selle kadumise reaalne oht. Viimasel kahel aastal oleme kõik seda ähvardust igapäevaelus väga isiklikult tajunud,“ kirjutab veebruarinumbri eessõnas Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsiaaltervishoiu professor Merike Sisask.

Kliki sind huvitavale artiklile ja loe artiklit veebis. Sisukord Eessõna. Merike Sisask Persoon Sigrid Petoffer: „Ohvrirolli võib kergesti kinni jääda“. Kadri Kuulpak

Tallinna Ülikoolis kevadel 2021 kaitstud magistritöö keskendus vaimse vägivalla spetsiifilisele vormile: lapse võõrandamisele. Uurimuse keskmes oli küsimus, kuidas lastekaitsetöötajad saaksid lapsi paremini kaitsta vanemate manipulatsioonide eest.

Tervise Arengu Instituut (TAI) viis koostöös Tartu Ülikooli ja Tartu Ülikooli Kliinikumiga 2021. aastal ellu uuringu, mille eesmärk oli hinnata kopsuvähi sõeluuringu teostatavust perearstikeskuste abil. Uuring näitas, et sõeluuringu korraldamine perearstipraksiste kaudu on efektiivselt elluviidav, aidates avastada vähki ja muid terviseprobleeme võimalikult vara.