Otsingu tulemused

Vähi valdkonna teadusuuringute tulemused võimaldavad hinnata vähiennetuse, sõeluuringute, varase avastamise ja ravi tõhusust ning aitavad kaasa tõenduspõhiste poliitiliste ja kliiniliste otsuste tegemisele.  Uuringute tulemused aitavad vähendada vähihaigestumust ja -suremust ning suurendada vähiravi efektiivsust.

Vähikoormus ühiskonnas on globaalne probleem, mille üheks lahenduseks võiks olla haiguse õigeaegne diagnoosimine, ent teisalt on kasvajatel omadus levida, ravijärgselt taastekkida ja omandada ravimresistentsus. Tehisintellekt, masinõpe ja järgmise põlvkonna sekveneerimine on muutnud meie tervishoiusüsteemi mitmeid tahke, rajades teed suurte andmemahtude aja- ja kulusäästlikule analüüsimisele.

Arendades sotsiaaltransporti, arendame ühtlasi ka täiesti uut liiki nõudepõhist ühistransporti. Erinevus on ainult klientide staatuses ning sõiduõigustes.

Uuringu peamised eesmärgid ja ülesanded olid järgmised: hinnata Eesti elanikkonna vaimse tervise olukorda ning selle muutumist COVID-19 pandeemia jooksul võrreldes pandeemiaeelse ajaga; teha kindlaks haavatavad rühmad, kelle vaimne tervis ja toimetulek olid kõige enam mõjutatud; selgitada välja peamised toimetulekumehhanismid (sh kasutatud teenused, muutused tervisekäitumises, psühhoaktiivsete ainete tarvitamine) vaimse tervise probleemidega toimetulekuks;

Vähi ennetamises ja ravis võib tuua olulise läbimurde uus ja odavam sekveneerimistehnoloogia. Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja TalTechi uurimisrühm selgitab kopsuvähiga kaasnevaid geneetilisi muutusi. Loodetavasti saab uurimistöö tulemusi kasutada koos uue soodsama genoomi sekveneerimisega kasvaja taastekke võimaluse klassifitseerimisel ja igale patsiendile personaalse vähiravi valimisel.

Vaimse tervise probleemid on Eesti rahvastikus laialt levinud. Igal viiendal (20%) Eesti inimesel on ärevushäire risk ning enam kui veerandil (28%) depressiooni risk, selgub sotsiaalministeeriumi tellimusel Tervise Arengu Instituudi ja Tartu Ülikooli aastatel 2020–2022 tehtud rahvastiku vaimse tervise uuringust. Märkimisväärselt suurem risk vaimse tervise probleemide tekkeks on noortel täiskasvanutel.

Alkoholist otseselt põhjustatud haigustesse suri 2021. aastal 695 inimest, terve Kihnu saare jagu rahvast. Neile lisanduvad surmaga lõppenud õnnetused – autoõnnetused, uppumised, alajahtumised jms –, kus alkoholil oli oma roll. Mida rohkem ühiskonnas alkoholi tarvitatakse, seda suuremad on kahjud. Alati.

Viimastel aastatel ja ilmselt ka lähitulevikus sotsiaalala töötajatele osaks saanud ja saav pinge kasv võivad viia kurnatuse äärele. Läbipõlemise ennetamiseks on oluline hoida ja luua elurõõmu. Ole iseenese terapeut!

Täna, 26. juunil tähistatakse ÜRO algatusel ülemaailmset narkootikumide ja inimkaubanduse vastu võitlemise päeva. Eestis on kõige olulisemad narkovaldkonna sihid aastani 2030 sõnastatud narkopoliitika valges raamatus.