Ole iseenda terapeut!
Viimastel aastatel ja ilmselt ka lähitulevikus sotsiaalala töötajatele osaks saanud ja saav pinge kasv võivad viia kurnatuse äärele. Läbipõlemise ennetamiseks on oluline hoida ja luua elurõõmu. Ole iseenese terapeut!
TÜ Pärnu kolledži õpetaja, sotsiaalvaldkonnas tegev alates 16. augustist 1991
Tartu Ülikooli Pärnu kolledži sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korralduse teise kursuse tudengid pidid erinevates kogukondades grupitöö vormis korraldama harivat meelelahutust ja üks sedasorti ettevõtmine toimus ka Pärnus Raekülas.
Eri koolkondade terapeudid rääkisid massaažist, tervislikust toitumisest ja võimlemisest, vahelduseks esinesid pillimehed ja ilutantsijad jt. Vaimset tervist räsivad pinged näivad olevat tõusuteel ja igasugune professionaalne abi on teretulnud isegi koos oma „agadega“ – teenuse hind ning sõltuvus kellestki teisest ja järjekordadest tema ukse taga. Ravivõimalusi tutvustavad tudengid pakkusid mullegi võimalust jagada mu oma elukogemusele tuginevaid soovitusi ja nii sai alguse kättesaadavam ning rahaliselt odavam teraapiapakett „Aja muremõtted minema“. Ülal viidatud pingete kasv annab tõenäoliselt tunda ka sotsiaaltöötajate kutsetegevuses ja küllap on paljud juba ise kätte leidnud selle, millest allpool juttu tuleb.
Kõige tähtsamaks peab pidama suhtlemist teiste inimestega, aga et nad raskel hetkel su jaoks olemas oleksid, tuleb neid „kingitustega“ hoida abivalmiduse seisundis. Kinkida saad sulle su eluga kaasa antud aega: see on lõpliku suurusega ja just seetõttu väga hinnaline ressurss. Pere ja lähedased, sugulased ja koolikaaslased, mõned head kolleegid töö juurest, hobi- ja pärissõbrad ning head naabrid ja tuttavad – ole nende jaoks olemas! Moodsas kõnepruugis: investeeri oma aega! Samasse valdkonda võiks kuuluda ka kunagiste kaasteeliste meenutamine, sh kestev tänu kodu ja lapsepõlve eest: käi kokkutulekutel, vaata albumit, hoolitse haudade eest.
Kõige tähtsamaks peab pidama suhtlemist teiste inimestega.
Tähtsuselt (see siiski on väga individuaalne) ja kättesaadavuselt teisel kohal võiks olla looduse pakutav: värvid, lõhnad, helid, kohtumised, aastaaegadest ja ilmast põhjustatud muutused jms. Moodsad telefonid võimaldavad salvestada kogetut ja selle kodune taasesitus saab kinkida emotsioone, mis muremõtteid leevendavad. Kindlasti on paljudel säilinud korilusegeen ja mustikate, kukeseente vms korjamine ning hoidistamine on ju samuti üks isemoodi salvestusvõimalus: ilus metsas olla, ilus hoidisepurgilt kaant maha keerata ja maitseid nautida! Sõida jalgrattaga, jaluta, istu ja puhka jalga, kuula konnade krooksumist, rändlindude saabumist ja minemist ...
Tagasihoidlik pai iseendale
Kolmanda võimalusena nimetan aiateraapiat, vaatamata sellele, et mõnel käes mitu hektarit veeäärset krunti ja teisel ainult rõdulilled. Taimede eest hoolitsemine, püüe nende käitumist mõista, rõõm hakkamasaamisest ja mesilastele ning teistele putukatele toidulaua pakkumisest on enamikule tuttav. Kui mõni linnupaar su ülespandud pesakasti omaks võtab või vihmausse peenramulda juurde sigib, kui õnnestub kuivusest päästa lauspäikesele avatud hortensiad või hoiule pandud õunad juunini vastu peavad, siis ehk võid iseendale tagasihoidliku pai teha. Aega kulub aia eest hoolitsemisele palju, aga teraapilise mõjuga tulemus väärib seda. Ja veel – aias saab leiutada! Olen juba kolmas aasta jätnud muru pügades kasvama lapikese ristikheina, lasen neil taimedel oma eluringi läbi teha, pean neid ses mõttes endaga võrdseteks.
Võrdselt igaühele kättesaadav on huumor – nii erinevate autorite loodu kui ka elu näitelaval pakutav: vaata, märka ja itsita! Mitteprofessionaalina võin väita, et hea nali on parem (vähemalt sama toimega!) kui antidepressant. Omaette kategooria moodustab üheskoos naermine ja siin on oluline leida, luua, hoida toimivana see esimesena viidatud sõprade seltskond. Solvumiskultuur on pärale jõudnud: üha tõenäolisem on naljaga haiget teha ja nii on turvalisem huumorit kodus nautida. Kui neid kogumikke on piisavalt palju, saab mõne aja pärast uuele ringile minna. Näiteks on minu laual praegu Eesti suurim anekdoodiraamat „Kõlu kuld“ I ja II (kokku rohkem kui 1000 lehekülge) ja väga harva juhtub, et juba tuttav pila ette tuleb. Kahju, et telesari „Pehmed ja karvased“ otsa sai: oleks väga teraapilise toimega vaadata tänase päeva kajastusi. Kahju, et 2011. aastal alustanud ajakiri „Pilkaja“ detsembris 2017 ilmumise lõpetas.
Üheskoos laulmine võib peletada ängi, anda lootust jääda püsima rahvana, taasluua kunagisi emotsioone jne. On huvitav, kuidas ühist ruumi lauluga täites hakkab tekkima usaldus võõraste vastu ja süvenema tuttavate kokkukuuluvustunne – see on kui mingis, ainult omadele teada salakeeles miskitsorti sõnumi teele saatmine, see viib mõtted ära mujale.
TÜ Pärnu kolledži sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni erialale 2021. aastal sisse astunute hulgas on 19 tudengit Tallinnast (selle ümbrusest) ja sama palju Tartu kandist, mistõttu sõitsin detsembris mõlemasse paika eksamit vastu võtma. Alustuseks veidi mõtteid vahetades tuli eksaminandide poolt jutuks ärevus jms. Siis meenutasin inkade pärimust laulu väest ja laulsimegi mõlemal pool üheskoos ära lasteloo „Kes elab metsa sees?“. Pärast kirjalike vastuste äratoomist tulid kaks tudengit ütlema, et laulmine aitas pinged maha võtta! Kindlasti on sedasorti mõju väga individuaalne, aga positiivse kogemuse sain mina ja ehk ka mitu noort. Õpilasmaleva aegadest on jäänud kokku käima laulupunt Uduvere ööbikud – juba aastaid kohtume korra kuus ja laulame ning see mõjub hästi vaimsele tervisele.
Tee eeltööd
Loometeraapia kuulub kindlasti sinna valdkonda, kus probleeme leevendavat koostööd kujundab väljaõppinud spetsialist ja see ei saagi olla odav teenus. Praktika kinnitab, et vaimset tervist tugevdavat lihtsamat loomeprotsessi saab kujundada ka abivajaja ise. Olen mitteametlik tugiisik juba ligi 20 aastat halvatuna voodis lebavale mehele, kes umbes viis aastat tagasi avastas endas võime luua ajus kujutluspilt ning see – pliiatsit suus hoides – ka paberile kanda. Allar Taela joonistuste esimene näitus avati Tori rahvamajas tänavu 1. mail, välja oli pandud 37 tööd 42-st – kõik kokku väga positiivse meeleoluga naivism. Kui tundsin huvi loomingulise protsessi terapeutilise mõju kohta, vastas kunstnik: „Kui joonistan, on ajus ruumi ainult väljendust nõudvale pildile.“ Tean omast käest, et kui ajakirjale „Pilkaja“ kaastööd tegin (ilmus üle 70 pilaloo vähimagi autoritasuta), siis oli aju jäägitult haaratud ainult mingile jaburavõitu probleemile sobiva raami loomisest. Rõhuv enamik lugudest ilmus erinevate varjunimede all, mulle oli tähtis pinge enesest välja kirjutada.
Reisimise positiivset mõju on kogenud ilmselt nii need, kellel kõik sujub nagu kavandatud, kui ka need, kes takistusi peavad ületama. Ka ootused on erinevad: näha ja kogeda midagi teistsugust, leida vaheldust argipäevale, unustada mõneks ajaks mured, nautida mõnusat reisiseltskonda jne. Sihtkohaks võivad olla soojad mereveed Vahemere kandis, Sibulatee Peipsi kallastel või hoopis Hiiu Eiffel. Põhjuseks võivad olla kultuuriüritused: folgid, tantsupeod, teatrietendused jms. Lõppeva hooaja parimaks (ja tõesti kosutavaks) teatrimuljeks pean Viljandis nähtud etendust „Sume on öö“ ja siin peab tänama soovitajaid! Umbropsu kuhugi midagi vaatama minnes võid lõõgastuse asemel kogeda ka vastupidist, näiteks ärritust lavalt kostva pideva ropendamise pärast. Vaimse tervise säästmise huvides on tulnud paarilt etenduselt vaheajal minema kõndida: oleks tulnud eeltööd teha ja teiste kogemusi uurida! Sama kehtib ka lähemate ja kaugemate sõitude korral, siin võivad väga oluliseks päästerõngaks olla reisiseltsilised.
Ühist ruumi lauluga täites hakkab tekkima usaldus võõraste vastu ja süvenema tuttavate kokkukuuluvustunne.
Koduse muusikateraapia üks tahk (kui ise pilli ei mängi) võiks olla millegi meeleoluka kuulamine ja siis ka vastava sisuga „riiuli“ tekitamine: et oleks hetkesse sobiv meloodia kohe võtta. Kõnesoleva pagasi kujundamist võiks nimetada „hobiteraapiaks“ – nii et kaks ühes! Illustratsiooniks sobib mu enese harrastus koguda, kuulata, jagada vinüülplaatidele salvestatut – sedasorti helikandjaid on meie pere kogus juba üle 4000 ning hobi asemel oleks vahel ehk isegi paslikum rääkida teatud sorti sõltuvusest. Näiteks suvalise välisriigi suuremasse linna sattudes kulub mul umbes 30 minutit, et esimene plaadipood üles leida. Lisaks muusikale enesele on heliplaatidel veel see hea omadus, et need aitavad elutempot allapoole kruvida: sobiva otsimine, ümbriselt teksti lugemine, plaadi puhastamine ja teise poole pööramine on kõik sedasorti toimingud, mis hakkavad vastu kiirustamisele. Kasuta oma kallisvara – oma aega – selleks, et midagi ilusat nautida! Lükka teised tänased toimetused homse varna!
Tööteraapia kõlab veidi sedamoodi, nagu oleks tegemist spetsiifilise teenusega teatud erilisele sihtrühmale, aga selle termini saab sobitada ka sinu igapäevasele palgatööle. Kui on üksteist toetavad kolleegid ja vähegi mõistlik ülemus, kui on selged ettevõetava sisu, sulle jõukohased eesmärgid ning sinu rollid ja vastutus selles, kui on olemas tööks vajalikud vahendid ning õppimise ja arenemise võimalus, kui puhata ja nalja ka saab, siis sedasorti protsessis osalemine ju ongi nauding! Hoia oma töökeskkonda, puhasta seda prahist!
Kui eneseabi on üleliia tõhus olnud ning saavutatud harmoonia juba apaatiana hakkab tunduma, siis selle vastu aitab mind alati pisuke annus uudishimu – miks asjad on nii nagu nad on?
Artikkel ilmus ajakirjas Sotsiaaltöö nr 3/2022