Tervise arengu instituudi direktor: alkoholisurmade arv Eestis hakkas kasvama, kui langetati aktsiisimäära
Alkoholist otseselt põhjustatud haigustesse suri 2021. aastal 695 inimest, terve Kihnu saare jagu rahvast. Neile lisanduvad surmaga lõppenud õnnetused – autoõnnetused, uppumised, alajahtumised jms –, kus alkoholil oli oma roll. Mida rohkem ühiskonnas alkoholi tarvitatakse, seda suuremad on kahjud. Alati.
„Vaat ei usu,“ ütleb ajakirjanik väite peale, et alkoholi hind on üks peamisi tarbimise mõjutajaid, ja arvatavasti nõustuksid temaga paljud. See on mõistetav, sest alkoholiga on igal inimesel oma kogemus ja isiklik suhe. Kuid alkoholipoliitika rakendajatele on see oluline info – mida rohkem on inimesi, kes ei usu, seda keerulisem on ühiskonnas juhtida muutusi, mis viiksid loodetud tulemusteni.
Seda enam, et ka otsustajate ringis olevate inimeste hulgas on neid, kes pigem tuginevad enda uskumustele ja kogemustele kui tõenduspõhisele infole. Kuna ajakirjandus käsitles väga elavalt piirikaubanduse tekkimise põhjuseid ja alkoholi hinna tõusu tagajärgi sel perioodil, siis on oluline siinkohal selgitada ka hinna langetamise mõjusid.
Alkoholipoliitikas on küll oluline tegelda kõikide meetmetega üheaegselt ja järjepidevalt, ent alkoholi kättesaadavuse piiramine on kahtlemata üks olulisimaid meetmeid liigtarvitamise ohjeldamisel. Eri meetmed toimivad ajaskaalal eri kiirusega, näiteks inimeste teadlikkuse ja teavitamisega seotud tegevused on küll üliolulised, kuid nende tulemuslikkus ilmneb pikkamisi. Alkoholi hind on üks kiirema mõjuga meetmeid, millega riik saab reguleerida absoluutalkoholi kogutarbimist ja sellega seotud kahjusid ühiskonnas.
Muidugi peab alkoholi hinnapoliitika olema läbi mõeldud, sest liiga järsud muutused võivad kaasa tuua salaalkoholi- või piirikaubanduse kasvu. Samas peab jälgima, et sissetulekute kasvades ja ostujõu suurenedes ei muutuks alkohol inimestele liiga kättesaadavaks. Seega tuleb alkoholi hinnapoliitikaga tegelda järjepidevalt ja tugineda majandusprognoosidele. WHO andmetel mõjutab see eelkõige rahaliselt kõige haavatavamate inimeste (noorte ja rohkelt tarvitavate) ostusid. Absoluutalkoholi kogutarbimise näitaja on ühiskonna ja riigi seisukohalt väga oluline – saame hinnata alkoholipoliitika elluviimist, aga ka infot, kas alkoholiga seotud kahjud ja kulutused riigis kasvavad või kahanevad.
Alkoholi tarbimine kasvas koos ostujõuga
Viimaste aktsiisimäära muudatuste mõju kogutarbimisele ja alkoholist tingitud surmade dünaamikale on pikale aegjoonele paigutatud statistikast hästi näha. 2016. aastal tuure kogunud piirikaubandus oli Eesti jaoks selles valdkonnas esmakordne kogemus, mis köitis tähelepanu ja tõstatas arutelu. Kui üks osa inimesi hakkas tegema spetsiaalseid ostureise Lätti, tundus paljudele, et kokkuostetud alkoholikogused kodudes toovad kaasa enneolematu tarbimise suurenemise ja sellega seotud kahjude kasvu Eestis.
Aktsiisimäärade märkimisväärne langetamine 2019. aastal viis küll piirikaubanduse hääbumiseni, kuid üle kogu Eesti muutus alkohol soodsamaks ja seda ajal, mil inimeste ostujõud niigi suurenes. See viis kiiresti alkoholi kogutarbimise kasvule. Tagantjärele tarkusena paistab, et piirikaubandus (2016.–2019. aastal) märkimisväärset statistilist mõju kogutarbimisele ja surmade arvule ei avaldanud – surmade arvu kasv langes kokku ajaga, kui langetati aktsiisimäärasid.
Hinnasildil kaotatud inimelud
Nii nägimegi, et alkoholi aktsiisipoliitika Eestis ei toeta tervist ega alkoholi kättesaadavuse piiramist, vaid on oluline meede maksude kogumiseks. Nägime ka seda, et lihtsalt uskumuse põhjal pole võimalik teha parimat otsust. Paraku on selle maksukogumise hinnasildil kaotatud inimelud. Siin oleks võinud ennetavalt õppida Soome näitest.
2004. aastal sekkuti ka seal aktsiisilangetusega jõuliselt Eesti-Soome piirikaubandusse, mis tõi kaasa 10% suurema tarbimise kasvu ja tervishoiukulutuste suurenemise. Pole põhjust otsustajatele ette heita, et alkoholi hinna langetamine sattus kokku ka mitme algava kriisiolukorraga maailmas, mis samuti ühiskonnas stressi suurendavad, sest see polnud meid veel tabanud.
Kuid EE juhtkirjas välja toodud tõdemus, et alkohol on kõige kättesaadavam vaimse tervise „abi“, on tänases olukorras sulatõsi, sest alkohol on Eestis nii majanduslikus kui ka füüsilises mõttes liiga lihtsalt kättesaadav. Ja valusa tõdemusena teeb siin ilmselt korrektuurid sõjaga kaasnev inflatsioon.
Alaealistele kodus alkoholi? Kas ka uimasteid?
On veel mitmeid hoiakuid ja uskumusi, mis kipuvad visalt taanduma. Vaatamata sellele, et alkoholi müük alaealistele on keelatud, näitavad uuringu andmed, et vaid pooled teenindajad küsivad alaealiselt dokumenti, sest usuvad, et küllap noor saaks nagunii kusagilt pudeli kätte.
Või usuvad lapsevanemad endiselt, et kui nad koduses turvalises keskkonnas lubavad oma lapsel alkoholiga tutvust teha, siis ta elus sellega ei libastu. Tunduks uskumatu, kui keegi pakuks oma lapsele kodus turvalises keskkonnas mõnda teist uimastit, et hoida teda hullemast! Tõenduspõhised andmed aga näitavad, et need lapsed, kellele kodus alkoholiga ei seata selgeid piire, on ka väljaspool kodu kõikide uimastitega julgemad eksperimenteerima.
Uskumuste murdmine ühiskonnas võtab aega – paljud seadusemuudatused võivad täna tunduda liiga karmid ja liiga piiravad, kuid mõne aasta pärast on need loomulikud ja mõistetavad. Seetõttu on oluline jätkuvalt selgitada tõenduspõhiseid lähenemisi erinevate poliitikate elluviimisel, sest mida suurem osa ühiskonnast mõistab erinevate tegevuste mõju, seda kindlamalt liigume seatud eesmärgi poole, milleks on kasvava põlvkonna hoiakute muutmine ja neile keskkonna kujundamine, kus alkohol ei ole normaalne igapäevasesse ellu kuuluv kaup.
TAI direktor Annika Veimeri arvamusartikkel ilmus 27. juunil 2022 Eesti Ekspressi veebis vastulausena 15.06 EE juhtkirjale, kus pandi kahtluse alla tema tsitaadi paikapidavus.