Aastaraamat sisaldab ülevaadet Eesti elanike tervisest ja tervisekäitumisest võttes eritähelepanu alla toitumise. Aastaraamat põhineb TAI teadlaste elluviidud uuringutel, aga ka teistel teaduslikel ja statistilisel andmetel ning nende analüüsil.

Võrreldes 2012. aastaga on keskmine oodatav eluiga Eestis kasvanud 2,5 aastat, jõudes 2023. aastal kõigi aegade kõrgeimale tasemele (78,8 aastat). Oodatav eluiga kasvas meestel 3 ja naistel 2 aastat, mistõttu meeste ja naiste oodatava eluea vahe vähenes 9 aastani, mis ületab Euroopa Liidu keskmist siiski 4 aastaga. Oodatava eluea mahajäämus Euroopa Liidu keskmisega (81,5 aastat) võrreldes oli 2023. aastal 2,7 aastat.

Aastal 2023 elasid Eesti mehed tervena keskmiselt 56,4 aastat ja naised 59,5 aastat, ehk siis oma elust vastavalt 75,7 ja 71,6 protsenti. Võrreldes 2012. aastaga on tervena elada jäänud aastate arv suurenenud meestel 3,9 ja naistel 2,6 aastat. Tervena elada jäänud aastate vahe Euroopa Liidu keskmisega võrreldes oli 2022. aastal 3,3 aastat.

Ennetatavate surmade hulk on viimase kümne aastaga kahanenud 12%, kuid see arv on endiselt 1,5 korda suurem kui EL-is keskmiselt. Raviga välditav suremus on 10 aastaga vähenenud 20%, kuid on võrreldes EL-i keskmisega siiski suhteliselt suur. EL-is on keskmiselt 93 surma 100 000 inimese kohta, Eestis aga 136. Sagedaseim raviga välditava surma põhjus Eestis on südame isheemiatõbi, kõrgvererõhktõbi ja insult.

Eestis registreeriti Eelkõige puudutab alkoholi tarvitamisega seotud suremus mehi – 2023. aastal registreeriti 75% alkoholitarvitamisega seotud surmadest meeste hulgas, kellest pooled olid tööealised (vanus alla 60 eluaasta). Eestis on alkoholitarbimine Euroopa keskmisest tasemest kõrgem.