Perevestlus

Ettepanekud uurimiseks:

• Uurida tegevuse vastuvõetavust kõigi osaliste seas (noored, lapsevanemad, elluviijad). Uurida, kuidas osalejad ja elluviijad tajuvad perevestluse õiglust, kasulikkust ja koormust.
• Analüüsida perevestluse sobivust ja kasu haavatavates sihtrühmades (nt erivajadusega noored, vaimse tervise probleemidega noored, venekeelsed noored, maapiirkondade pered). Vajaduse korral kohandada metoodika neile rühmadele sobivaks (nt tõlked, ligipääsetavus, tugiisikud) ja hinnata, kas sekkumine neid tahtmatult ei välista.
• Täpsustada mõõdikuid nii esmaste kui ka teiseste tulemusnäitajate hindamiseks (nt vanemliku järelevalve muutus, noore hoiakud, protseduurilise õigluse tajumine, korduvrikkumine 6–12 kuu jooksul) ning testida kasutatavate skaalade usaldusväärsust ja sobivust Eesti konteksti.  
• Kaasata teaduspartnerid uuringute kavandamisse ja elluviimisesse, et tagada uuringute metoodiline kvaliteet (uurimiskavand, valimi moodustamine, andmete statistiline analüüs) ning toetada tulemuste avaldamist teadusajakirjades ja rakenduslikes raportites.

• Mõelda läbi tegevuse ja uuringute eetika- ja andmekaitsenõuded, sh informeeritud nõusoleku kogumine osalejatelt.
  o Tavapärase praktika osana koguda osalejatelt teadusuuringute eetikanõuetele vastav informeeritud nõusolek, et andmeid saaks kasutada uurimise eesmärgil.

• Alustada süsteemset andmekogumist ennetustegevuse elluviimise, osalejate profiili ja mõju kohta, et selgitada välja asjaolud, mis mõjutavad tulemuslikkust.
  o Siduda elluviimine süsteemse mõju- ja protsessihindamisega. Mõelda läbi, mis andmeid kogutakse perevestluse mõju (nt korduvrikkumine, hoiakud, pere roll) ja protsessi (kavakohasus, kättesaadavus, rakendustäpsus) kohta ning kavandada koostöös teaduspartneriga sobiv uuringukavand.  
  o Kavandada eksperimentaalne või pooleksperimentaalne uuring tegevuse tulemuslikkuse hindamiseks.

• Parandada ennetustegevuse elluviimise kavakohasust ja kvaliteeti, mis mõjutab nii osalejate kogemust ja rahulolu kui ka tegelikku tulemuslikkust.
  o Kirjeldada perevestluse toimimise loogikat, sh selgitada seosed ennetatava probleemi → mõjutatavate tegurite → tegevuse → esmase ja teisese mõju vahel. Siduda toimimise loogika koolitusmaterjalide, juhendite ja aruandlusega. See aitab elluviijatel ühtemoodi mõista, miks perevestlust tehakse.
  o   Valmistada elluviijaid ette ühtse koolitus- ja toetussüsteemi alusel, tagada kavakindlad järelkoolitused, supervisioon ja kovisioon, ning toetada tööd selge kvaliteedihindamise raamistikuga

Ettepanekud kasutamiseks:

• Ennetuse teadusnõukogu soovitab täpsustada rollijaotus politsei ja sotsiaalvaldkonna vahel. Analüüsida, mis juhtudel on perevestluse elluviimine realistlik piirkonnapolitseiniku tööriist ja mis juhtudel on otstarbekas kaasata vestluse elluviimisse peretöötaja või muu sotsiaalvaldkonna spetsialist. Siduda otsused ressursside jaotusega. 
• Vähendada elluviijate halduskoormust ja vaadata üle perevestlusega seotud aruandluskohustused, et dokumenteerimine oleks võimalikult lihtne ja integreeritud olemasolevatesse süsteemidesse. See aitab vältida olukorda, kus tegevust tajutakse eelkõige lisakohustuse, mitte töövahendina.
• Rakendamise ja mõju hindamise vaatest on järjepidev rahastus kriitiliselt tähtis, sest võimaldab tegevuse süsteemset rakendamist kui teaduspõhist uurimist ja arendamist.