Sotsiaaltöö

COVID-19 pandeemia ei katkestanud taastava õiguse asjatundjate tööd – tegevused ja koolitused kohandati hoopis nii, et neid saaks pakkuda veebis, telefoni teel või sotsiaalselt distantseeritult. Lahendada aidati ka rahva tervise kaitseks seatud piirangutest põhjustatud konflikte ja muresid.

Taastav õigus on liikunud kriminaalõiguse ääremaalt selle peavoolu. Paljudes Euroopa riikides on see nüüd kättesaadav kriminaalprotsessi eri etappides ja eri vormides. Kriminaalhoolduses on taastava õiguse rakendamiseks mitmeid võimalusi.

Lähisuhtevägivald on ilmselt üks vastuolulisemaid süütegusid, mille korral taastavat õigust rakendada. Paljud riigid on seda katsetanud või teinud selle mõnel juhul isegi laialdaselt kättesaadavaks. Siiski jäävad õhku küsimused – kuidas rakendada taastavat õigust lähisuhtevägivalla korral turvaliselt ning kas asi on sellist riski väärt.

Taastava õiguse põhimõtete laialdasemaks praktiseerimiseks on kõigepealt vaja, et kinnipeetava ärakuulamine ja küsimuste lahendamine vestlusvormis omandaks vangistuse täideviimisel suurema tähtsuse.

Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni (ESTA) juhatus ja eetikakomitee arutasid ajakirja Sotsiaaltöö palvel Kuuuurijas kajastatud äärmuslikes tingimustes elava Jaagu lugu, mida kommenteeris oma veebilehel ka Põltsamaa vallavalitsus. Kirja pandud mõtteid täiendas Airi Mitendorf.

Seksuaalkuriteol on ohvri jaoks alati sügavalt psüühilised ja sotsiaalsed tagajärjed. Olukorra teeb aga eriti keeruliseks see, kui tegu on perekonnas toime pandud seksuaalvägivallaga. Artiklis kirjeldatakse ühe pere osalemist protsessis, mis aitas neil oma läbielamisi väljendada ja suhteid taastada.