Sotsiaaltöö

Ajakirja Sotsiaaltöö kevadnumbris tutvustame arendustegevusi, meetodeid ja uurimistulemusi, mis aitavad osutada inimestele abi veelgi paremini.

Tallinna Ülikooli tudengite korraldatud uuringust, mis tehti 7.–9. klassi õpilaste seas, selgus, et COVID-19 on avaldanud mõju noorte omavahelisele suhtlemisele ja sotsialiseerumisele. Osa õpilaste õppeedukus on saanud kriisis kannatada, kuid on ka noori, kes näevad kriisi tõttu kehtestatud piirangutes positiivsetki.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo kirjutab ajakirja Sotsiaaltöö mainumbri eessõnas, et abi andmisel ja teenuste osutamisel on oluline partnerlus inimeste vahel ning samme inimeste elukvaliteedi parandamiseks tuleb teha avatud meelega. Oma eriliseks südameasjaks on ta seadnud erivajadustega lastele osutatavate teenuste praeguse korralduse muutmise terviklikuks ja lapse vajadustest lähtuvaks.

Tõenäoliselt ei ole palju neid inimesi, kes on osalenud aktiivselt Eesti lastekaitsesüsteemi arengus alates selle algusest. Kuidas saab elukutsest elutöö ning kuidas hoida sealjuures sära silmis nii, et see ei kustuks?

Bürokraatlike reeglite lihvimise asemel tasub mõnikord paremini tundma õppida ja arvesse võtta valdkondlikke teooriaid. Artiklis analüüsitakse süsteemi-, sotsiaalse õppimise ja kogukonna arendamise teooria seoseid sotsiaaltöö praktikaga.

Tallinna Ülikooli sotsiaaltervishoiu professor Merike Sisask soovitab sotsiaaltöötajatele Maailma Terviseorganisatsiooni juhendmaterjali „Mis on stressi ajal oluline” (aprill 2020). See on ilmunud nii inglise kui ka vene keeles, ning pakub sotsiaaltöötajaile nende töös pisut abi ja turgutust.