Hea juhendmaterjal stressi maandamiseks
Tallinna Ülikooli sotsiaaltervishoiu professor Merike Sisask soovitab sotsiaaltöötajatele Maailma Terviseorganisatsiooni juhendmaterjali „Mis on stressi ajal oluline” (aprill 2020). See on ilmunud nii inglise kui ka vene keeles, ning pakub sotsiaaltöötajaile nende töös pisut abi ja turgutust.
Stressi võivad põhjustada isiklikud eluraskused, nt lahkhelid lähedastega, üksildus, rahamured või mure tuleviku pärast, aga ka tööga seotud probleemid, nt konfliktid kollektiivis, töö pingeline laad või ebakindlus. Stressi kogeme ka kogukonda ohustavate tegurite tõttu, nagu vägivald, haigused või majandussurutis.
Koroonaaeg oma piirangutega on väga stressirohkeaeg enamikule inimestele, märkis Merike Sisask materjali tutvustavas TLÜ miniloengus, mida kajastas ERR Novaator. Uuringute kohaselt tunnevad paljud inimesed, et nende elu on märksa stressirohkem kui turvalisematel aegadel. Eriti valusalt puudutab see nooremaid inimesi. Tegelikult me ju ei tea, kas ja millal saame oma endise elu tagasi, seetõttu tuleb analüüsida kohanemise võimalusi. Hea on ka kasutada käepäraseid stressijuhtimise vahendeid ja eneseabivõtteid.
WHO juhendmaterjalis on pildimaterjaliga illustreeritud lihtsad soovitused enesetunde parandamiseks ja praktilised harjutused, sh audiofailidena.
Materjal on jagatud viide ossa, millest igaüks pakub mõne idee või tehnika, mida saab lihtsasti selgeks õppida ning iga päev mõne minuti jooksul harjutada, et stressitaset vähendada:
- Kui tunned, et stress ei lase sul olulistele asjadele keskenduda, siis püüa pingeid maandada. Ole kahe jalaga maa peal ja täielikult kontaktis enda ümber toimuvaga. Tunneta hetke enda ümber kõigi oma meeltega – vaata, kuula, nuusuta, kompa. Aeglusta tempot, aja mahavõtmine aitab saada parema ühenduse oma kehas toimuvaga.
- Haagi ennast konksu otsast lahti. Negatiivsetel tunnetel nagu hirm ja ärevus on kombeks sind konksu otsas kinni hoida. Ennast konksu otsast lahti haakimiseks on vaja märgata, mida tunned, panna oma tunnetele nimi ja olla täielikult praeguses hetkes, mitte kahetseda mineviku ega muretseda tuleviku pärast.
- Lähtu endale olulistest väärtustest. Väärtused näitavad, milline sa inimesena olla tahad ja milline sa oled. Kui oled inimene, kes on tähelepanelik, hooliv, abivalmis ja julge, siis ära loobu nendest endale olulistest väärtustest ka raskes olukorras, kui end kehvemini tunned.
- Ole enda ja teiste vastu leebe. Lähtu endale olulistest väärtustest ja käitu sõbralikult ja leebelt nii enda kui ka teiste suhtes, ära ole rasketes olukordades liialt karm ja nõudlik. Väljenda empaatiat teiste ning enesekaastunnet iseenda vastu.
- Tee ruumi kõigile mõtetele ja tunnetele. Tundeid ja mõtteid on igasuguseid, aktsepteeri nii häid kui ka halbu, nende tõrjumine ja eitamine enesetunnet ei paranda. Võta nende suhtes vaatleja positsioon, sest tunded ja mõtted on nagu ilm – pilved tulevad ja lähevad, aga pilvede taga paistab alati päike.