Sotsiaaltöö

Ajakiri Sotsiaaltöö ja paljud Eesti sotsiaalvaldkonna inimesed jäävad tänutundega mälestama selle aasta mais meie hulgast lahkunud Riho Rahuoja, ajakirja kolleegiumi liiget, kes saatis sotsiaaltöö põllul palju korda nii ministeeriumi pikaajalise asekantsleri, Hiiumaa hoolekande arendaja kui ka koostööpartnerina.

Eesti sotsiaalasutuste juhtide nõukoda (ESJN) saatis 28. aprillil välja pressiteate, milles rõhutab, et Eesti sotsiaalhoolekande süsteem vajab senisest palju tugevamat teenuskategooriate, rahastusloogika ja personalinõuete eristamist. Avaldame pressiteate täismahus.

Tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna spetsialistide kvalifikatsiooninõudeid saab nüüd võrdlevalt hinnata ja väljaõpet optimeerida, sest välja on töötatud selleks sobiv metoodika. Uuringuga saadi ülevaade, millised on vaimse tervise teenuseid osutavate spetsialistide kvalifikatsiooninõuded, kuidas kvalifikatsiooni omandamiseni jõutakse ja kui ajakohane ning toimiv on praegune korraldus.

Sotsiaalkiirabi ellukutsumise mõte tuleb taas üles korjata. Häirekeskuse vaates annab probleemile hoogu juurde see, et üksi elavate eakate hulk suureneb. Eriväljaõppe saanud sotsiaaltöötajate osalusel korraldatud sotsiaalkiirabi aitaks ennetada kõrgema taseme sekkumisvajadust.

Lastekaitseseaduse kohaselt teeb kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöö üle järelevalvet sotsiaalkindlustusamet. Järelevalve eesmärk on paranda lastekaitsetöö kvaliteeti, mitte spetsialisti karistada. Kas aga ka lastekaitsetöötajad seda nii tajuvad ja mida tuleks nende arvates muuta, et koostööd parandada?

Mõttekoda Praxis tegi 2024. aastal põhjaliku analüüsi ajutise töötamise ehk tööampsude tegemise mõjust töötuna arvel olevate inimeste tööalasele käekäigule ja majanduslikule toimetulekule. Tulemused näitavad, et tööampsud ei paranda kuigi palju majanduslikku toimetulekut, kuid need aitavad hoida aktiivsust ja tunda ennast kasulikuna.