Funktsioneerimisvõimega seotud terviseandmeid tasub koguda ühtsetel alustel

Terviseandmete dokumenteerimine on sotsiaal-, tööhõive- ja tervishoiusüsteemi oluline osa, sest selle kvaliteet ja ühtlus mõjutavad otseselt inimese raviteekonda, ohutust ning tõhusat andmejagamist. Toetavaid teenuseid võidakse saada eri valdkondadest, mistõttu on oluline, et andmed oleksid talletatud ühetaoliselt standardkujul ja ka hindamisel järgitaks samu põhimõtteid. Standarditud dokumenteerimine võimaldab süsteemide ja riikide paremat koostööd, suurendab andmete usaldusväärsust ning toetab tõenduspõhist teenusekäsitlust.

Terviseandmete dokumenteerimine on sotsiaal-, tööhõive- ja tervishoiusüsteemi oluline osa.

Eestis on terviseandmete dokumenteerimisel kasutusel erinevad standardid, näiteks rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon RHK-10, mida maailma terviseorganisatsioon (WHO) kasutab haiguste ja terviseprobleemide klassifitseerimiseks. Standardid võimaldavad analüüsida terviseandmeid nii oma riigis kui ka riikide vahel. Neid on vaja ka rahvastiku tervise seireks, statistika koostamiseks ning tervishoiu-, sotsiaal- ja töövaldkonna tegevuse planeerimiseks.

Standardnäitajad ühtlustavad hindamistulemusi

Viimastel aastatel on Eestis eeskätt sotsiaal- ja töövaldkonnas hakatud terviseandmete dokumenteerimisel järjest rohkem kasutama ka rahvusvahelist funktsioneerimisvõime klassifikatsiooni RFK (ingl ICF). RFK võeti riikliku klassifikatsioonina kasutusele 2023. aastal. Sotsiaalministeeriumi strateegiline tegevussuund on laiendada selle kasutusala.

RFK pakub standardnäitajaid, mille abil kirjeldada terviseseisundite mõju igapäevaelule. See võimaldab spetsialistidel ühtsetel alustel hinnata ja dokumenteerida, kui palju haigus või probleem mõjutab inimese liikumist, suhtlemisvõimet, enesehooldust või osalemist ühiskondlikus elus. 

Kui ka taastusravis oleksid funktsioneerimisvõimega seotud terviseandmed juba kodeeritud RFK alusel, tekiks inimese raviteekonna tervikvaade.

RFK kasutamine toetab terviklikku biopsühhosotsiaalset käsitlust ja on abiks inimesele individuaalse tegevusplaani koostamisel. Samuti võimaldab see organisatsioonidel paremini andmeid vahetada ja võrrelda, mis omakorda toetab valdkondliku poliitika kujundamist ning teenuste arengut.

RFK-d kasutatakse töövõime hindamisel, puude raskusastme tuvastamisel, tööalase rehabilitatsiooni teenuse vajaduse hindamisel ja selle teenuse osutamisel. Kohalikus omavalitsuses kasutatakse seda täisealise abivajaduse hindamisel ning selle käigus uuritakse ka sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse ja erihoolekandeteenuste vajadust.

Joonis 1. Sotsiaal- ja töövaldkonna teenuste andmed, mida kogutakse RFK alusel 

Valdkondade lõimimise vaatest on äärmiselt oluline, et ka tervishoid tuleks kaasa inimese funktsioneerimisvõime andmete standardkujul dokumenteerimisega. Paljude inimeste raviteekond, nt traumast taastumisel, algab taastusravist ehk meditsiinilisest rehabilitatsioonist ja jätkub tööalase või sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusel. 

Kui ka taastusravis oleksid funktsioneerimisvõimega seotud terviseandmed juba kodeeritud RFK alusel, tekiks inimese raviteekonna tervikvaade. Nii oleks võimalik tegevusvõime teatavate piirangute ja diagnoosidega inimeste tervist pikaajaliselt jälgida ning nende vajadused õigel ajal välja selgitada. Kvaliteetsetele andmetele tuginemine suurendaks omakorda erinevate teenuste ja meetmete koostoimet.

Andmed muutuvad võrreldavaks

Inimese raviteekond võib alata ka pere- või eriarstist. Kui ka seal oleksid inimese funktsioneerimisvõime andmed juba RFK põhjal edastatud, saaksid töötukassa ekspertarstid töövõime hindamisel ja sotsiaalkindlustusameti (SKA) ekspertarstid puude raskusastme tuvastamisel seda infot kasutada standardiseerituna. Nii oleks tagatud, et terviseandmeid käsitletakse valdkonnaüleselt ühtsetel alustel.

Hindamiste käigus RFK-d kasutades kogutud info on ühtmoodi arusaadav, võrreldav ja ka statistiliselt töödeldav igas valdkonnas.

Eri valdkondades dokumenteeritakse hindamisi erisugustes infosüsteemides ja andmed talletuvad asjaomastesse andmekogudesse. Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse (STAR) arendatud täisealise abivajaduse hindamisküsimustik on seotud RFK-ga. RFK alusel dokumenteeritud terviseandmed tekivad töötukassa tööturuteenuste ja toetuste menetluse infosüsteemis (EMPIS), töövõimelise elanikkonna töölerakendamise infosüsteemis (TETRIS) ja riiklikus ekspertdoktorite infosüsteemis (REDIS) ning sotsiaalkindlustusameti sotsiaalkaitse infosüsteemis (SKAIS2). 

Hindamiste käigus RFK-d kasutades kogutud info on ühtmoodi arusaadav, võrreldav ja ka statistiliselt töödeldav igas valdkonnas. Kuigi see info asub eri infosüsteemides, vahetavad süsteemid kokkulepitud andmeid omavahel X-tee teenuste kaudu.

Juba praegu on paljude teenustega seotud hindamise info standardiseeritult talletatud. Lahendada tuleb süsteemidesse lisanduva funktsioneerimisvõime info koondamine, mis aitaks vältida dubleerimist ja võimaldaks spetsilistidel saada teenusele tuleva inimese kohta olulist eelinfot, teha teenuse- ja valdkonnaülest statistikat ning võrrelda Eesti riigi andmeid teiste riikide andmetega. RFK maailma terviseorganisatsiooni klassifikaatori ja andmestandardina just seda kõike võimaldabki.

Joonis 2. Keskselt koondatud funktsioneerimisvõime andmed

Rahvusvaheliste standardite kasutamine andmete dokumenteerimisel ei ole oluline ainult eri valdkondades töötavatele spetsialistidele ja infosüsteemide arendajatele, vaid ka inimesele. Ühtne dokumenteerimine tähendab, et inimene saab kvaliteetset ja järjepidevat ravi ning teenuseid ka siis, kui ta liigub ühelt teenuselt teisele, mida osutatakse teises valdkonnas. 

Standardite kasutamiseks on vaja teadmisi

Vaatamata standardite selgetele eelistele esineb nende rakendamisel ka proovikive. Süsteemide ühtlustamine nõuab suuri investeeringuid, koolitusi ja olemasolevate andmete ülekandmist uude formaati. Samuti tuleb tagada andmekaitse, järgides sealjuures Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR) põhiprintsiipe.

On selge, et kõik tervishoiu ning sotsiaal- ja töövaldkonna spetsialistid, kes osutavad teenuseid, kus praegu RFK-d kasutatakse, vajavad selleks ettevalmistust ja praktilisi koolitusi. Rehabilitatsiooni- ja taastusravispetsialiste on RFK kasutamiseks koolitatud alates 2021. aastast ning kohalike omavalitsuste sotsiaalvaldkonna spetsialiste ja erihoolekande teenuseosutajaid alates 2025. aastast (loe lähemalt tervise arengu instituudi veebilehel). 

Ühtne dokumenteerimine tähendab, et inimene saab kvaliteetset ja järjepidevat ravi ning teenuseid ka siis, kui ta liigub ühelt teenuselt teisele, mida osutatakse teises valdkonnas.

Kõrgkoolides oleneb erialast, kui põhjalikult valmistatakse ette RFK kasutamiseks, näiteks saavad füsioterapeudid põhjaliku ülevaate, kuidas kasutada RFK-d füsioteraapia aruande koostamise alusena, ning sotsiaaltöötajad maailmavaatelise arusaama RFK biopsühhosotsiaalsest mudelist. Kuid on teisigi erialasid, näiteks logopeedid, eripedagoogid, psühholoogid, arstid, õed, kogemusnõustajad jt, kes meeskonnatöös puutuvad kokku dokumenteerimisega RFK alusel. Selleks et spetsialiste nüüdisaegse tööturu nõuetele vastavalt ette valmistada, tuleb RFK lõimida nendesse õppekavadesse, kus seda veel ei ole.

Rahvusvaheliste standardite kasutamine terviseandmete dokumenteerimisel paneb aluse nüüdisaegsele, tõhusale ja inimesekesksele tervishoiule. Need standardid võimaldavad paremat koostööd, parandavad andmete kvaliteeti ja võimaldavad neid digiteerida. Kuigi üleminek nõuab märkimisväärseid kulutusi, on see investeering tulevikku, mis aitab parandada nii teenuste kvaliteeti kui ka inimese juurdepääsu vajaduspõhistele teenustele ning toetab tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna lõimimist.

RFK täienduskoolitusi korraldab tervise arengu instituut.

• Loe koolituste tutvustust, tutvu lisamaterjalidega ning registreeri koolitusele.
• Loe ka varasemaid artikleid RFK-st ja selle rakendamisest ajakirjast Sotsiaaltöö.