Sotsiaaltöö

Rootsis on tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna lõimimiseks palju ära tehtud, kuid endiselt on probleeme koostööga ja õigusaktidest tulenevate erisustega. Nende üks õppetund on, et projektirahaga pole reformid elujõulised. Tervishoiu sotsiaaltööst on Rootsis saanud registreeritud kutseala.

Kroonilise haigusega patsiendid, kellel on vaja ka sotsiaalset tuge ehk keskmisest rohkem tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid, saavad abi paikkondliku ravijuhtimise teenuse PAIK osutajatelt. Projekt kestab 2025. aasta augusti lõpuni.

Tervise- ja heaoluprofiil on tervisedendaja töö alus. Pärast 2017. aasta haldusreformi aga ei ole kohalikes omavalitsustes profiile kuigi aktiivselt koostatud ega uuendatud. Teadmiste ja oskuste puudumisele lisaks on ka teisi takistusi, mida tuleb täiendavalt uurida.

Arengukava keskendub esmatasandi tervishoiu ambulatoorsetele teenustele, näiteks perearstiabi, hambaravi, apteegiteenused, füsioteraapia ja kliiniline psühholoogia. Ühegi üksiku eriala arengut ei käsitleta, vaid vaadatakse esmatasandi tervishoidu kui tervikut. Sotsiaalvaldkonda nähakse olulise koostööpartneri ja sidussüsteemina.

Tervisekassa katsetab uusi viise, kuidas parandada tervishoiuteenuseid kasutavate inimeste elukvaliteeti, rakendades raviteekonnapõhist käsitlust. See võimaldab vaadata tervishoiusüsteemist kaugemale ja parandada ravi lõimitust sotsiaalteenustega.

Programmi SÜTIK tugiisikute kogemused kinnitavad, et vaja on lõimida sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna teenused uimasteid tarvitavatele inimestele.