Otsingu tulemused

Mehed jõuavad arsti juurde pigem liiga harva ja hilja – meestel on vähesem terviseteadlikkus ja hirm olla valesti mõistetud. Maskuliinsed normid ehk arusaam „Mehed ei nuta!“ on üks põhjustest, miks abi otsimine (eriti vaimse tervise murede korral) ei ole meestele omane või lihtne. 61 protsenti meestest ütles, et neid häirib, kui nad peavad abi küsima.

Artikkel põhineb Anna Thomssoni ettekandel 19. oktoobril Tallinnas konverentsil „Mida vajab erivajadusega laps ja tema pere?“.

Artikkel põhineb pediaatri, Islandi nõustamis- ja diagnostikakeskuse asedirektori Solveig Sigurðardóttiri ettekandel, mille ta pidas 19. oktoobril Tallinnas konverentsil „Mida vajab erivajadusega laps ja tema pere?“.

Arengukava keskendub esmatasandi tervishoiu ambulatoorsetele teenustele, näiteks perearstiabi, hambaravi, apteegiteenused, füsioteraapia ja kliiniline psühholoogia. Ühegi üksiku eriala arengut ei käsitleta, vaid vaadatakse esmatasandi tervishoidu kui tervikut. Sotsiaalvaldkonda nähakse olulise koostööpartneri ja sidussüsteemina.

Karin Kilp, TAI terviseturunduse osakonna projektijuht „Septembris ei joo!“ pakub igal aastal paljudele inimestele võimaluse tõestada enesele ja teistele, et alkoholi tarvitamisest loobumine pole mitte ainult võimalik, vaid ka tervisele kasulik.

Miks ma ei jõua enam oma tööd ära teha? Miks mul hoolekandeasutuses töötajad pidevalt vahetuvad? Kuidas arendada kvaliteetset koduteenust? Kuidas kujundada toimiv erihoolekandeasutus ja seda juhtida? Kas kellelgi on eestkostetavaga sama mure nagu mul? Kuidas reformiga tekkinud uusi probleeme kõige paremini lahendada?

Perekond on laste arenemise ja kasvamise loomulik keskkond, mis avaldab suurt mõju nii laste väärtushinnangutele kui ka oskustele ja käitumisele. Vanemate teadlikkus nooruki tegevustest ja sõpradest ning üheskoos veedetud aeg aitavad ennetada riskikäitumist ja terviseprobleeme. Paraku näitavad värsked Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu tulemused, et noorte suhted oma vanematega on halvenenud, eriti peredes, mis on majanduslikult vähem kindlustatud.

Endiselt on veel palju lahkarvamusi ja teadmatust, mis on kogemusnõustamine. Teadmatus kujundab pinnase väärarusaamale, hirmule ja kahtlustele. Vestlusringis avatakse kogemusnõustaja õppe ja töö sisu.

Eestis haigestub kasvajatesse keskmiselt 1,7 last kümnest tuhandest. See arv on alates 1970. aastast kasvanud pidevalt. Jõudsalt on paranenud ka elulemus. Kui 1970. aastatel jäi ellu vaid veerand patsientidest, siis nüüdseks neli last viiest. Need arvud tähendavad aga üht – meie ühiskonnas on järjest enam neid noori ja täiskasvanuid, kes on varases lapseeas saanud vähidiagnoosi ning käinud sellega seonduvalt läbi pika ja väga raske raviteekonna.

Alkohol, tubaka- ja nikotiinitooted, rääkimata illegaalsetest uimastitest ei peaks ideaalses maailmas ühegi 11–15-aastase elu osa olema. Eri uimastite tarvitamine on omavahel seotud – hoides ära või lükates edasi ühe aine tarvitamist, on võimalik ennetada teiste uimastite tarvitamist. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu andmed näitavad, et paljude uimastite tarvitamine on noorte hulgas vähenenud, kui siiski on probleemkohti: näiteks e-sigarettide üha sagedasem tarvitamine.