Otsingu tulemused

Sotsiaaltöötaja kutsetegevuse üks loomulik osa on refleksioon, mille juurde kuulub ka oma igapäevaste rollide teadvustamine. Kuigi töö eeldabki korraga mitme rolli täitmist, on hea võtta mõnikord aeg maha ja teha enda jaoks selgeks, millisest rollist ma lähtun sotsiaaltöötajana, kui teen otsuseid, nõustan, suhtlen kolleegidega.

Artikkel põhineb idapoolsete Euroopa Liidu liikmesriikide perepoliitika analüüsil. See on kaheosalise artikli teine osa, kus tutvustakse analüüsi tulemusi, mis puudutavad lapse- ja peretoetusi ning töö ja pereelu ühitamist. Kogutud info toel, neljast näitajast koosneva indeksi alusel koostatud pingereas, asetub Eesti esikohale, s.t Kesk- ja Ida-Euroopa parima perepoliitikaga riigiks. Tugevuste ja nõrkuste laiem käsitlus toob aga välja naabrite järgimist väärivaid algatusi.

Enesemääramisõiguse edendamine on sotsiaalvaldkonna oluline tegevussuund. Sotsiaaltöötajatel on võimalus soodustada ühiskonna heaolu ja edendada igaühe õigust otsustada oma eluga seotud küsimuste üle, olenemata vanusest, sotsiaalsest taustast või erivajadusest.

Probleem, millele lõppenud Liikumisaasta 2023 osundas, viitas meie muutunud liikumisharjumustele ja püüdis leida võimalusi, kuidas tuua liikumisharrastuse juurde neid, kes on seda siiani edasi lükanud. Kuid alati ei aita vaid üks lahendus, kui mure on laiem ja mitmekesisem.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) 2022. aastal 11–15-aastaste kooliõpilaste seas ellu viidud Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringust (HBSC) selgus, et 17% õpilastest esineb arvutimängusõltuvuse sümptomeid, sealjuures saab seda öelda iga viienda poisi kohta. Sotsiaalmeediasõltuvuse sümptomeid esineb 10% tüdrukutest ja 7% poistest. Eriti haavatavad on sotsiaalmeediasõltuvuse osas 13-aastased tüdrukud. Liigne ekraaniaeg võib aga mõjuda noorte tervisele ja heaolule negatiivselt.

Tervisekassa ja Tervise Arengu Instituut, maakondlikud arenduskeskused ja omavalitsusliidud alustasid koostööprojekti, mille käigus värvati kõikidesse maakondadesse tervisedendajad, kes hakkavad tegutsema oma maakonna haridusasutustega.

Abi otsiv traumakogemusega inimene puutub taastumise teekonnal kokku paljude teenuseosutajatega. Kas ta saab aga päriselt abi ja kuidas see kogemus mõjutab tema edasist valmisolekut abiasutustega suhelda ja tema vaimset tervist? Vastuseid selle kohta saaksime tagasisidest teenuste kohta. Tuleb aga välja, et sellist jooksvat sisulist tagasisidet pahatihti ei korjatagi. Üks suurimaid takistusi on abi pakkuvate organisatsioonide ja nende töötajate hirmud.

Rasedusaegne positiivne koroonatest ei mõjutanud Eestis preeklampsia ja eklampsia, enneaegse sünnituse, sünnitustegevuse induktsiooni, vastsündinu madala Apgari hinde ega üldist keisrilõike teel sündimise riski, kuid tõstis surnultsünni riski ligi kolm korda. Sellisele tulemusele jõudsid Tervise Arengu Instituudi (TAI) ja Tartu Ülikooli teadlased 2020.–2021. aasta andmetel tugineva registripõhise uuringu kaudu.

Uuendatud liikumissoovitustes toob maailma terviseorganisatsioon (WHO) välja, et noortel peaks kogu nädala jooksul igas päevas olema keskmiselt 60 minutit või rohkem vähemalt mõõduka intensiivsusega aeroobset tegevust. Tervise Arengu Instituudi (TAI) 2022. aastal 11–15-aastaste kooliõpilaste seas ellu viidud Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringust (HBSC) selgus aga, et piisavalt liigub vaid iga kuues noor, sealjuures vaid iga kümnes 15-aastane tüdruk.