Otsingu tulemused

Möödunud nädalal Oslos toimunud kohtumisel sai ametliku alguse vähi ja muude mittenakkushaiguste ennetamisele suunatud nelja aastane koostööprojekt JA PreventNCD. Euroopa Liidu kaasrahastusel on projekti kogueelarve 95,5 miljonit eurot, mis moodustab 20% ELi tervishoiueelarvest. Murrangulises projektis osaleb 25 riiki, et ühiselt leida lahendusi mittenakkushaigustest tingitud haiguskoormuse vähendamiseks.

22. veebruaril tegi Tervise Arengu Instituut teatavaks oma aastapreemia laureaadi, kelleks on epidemioloogia ja biostatistika osakonna vanemteadur Piret Veerus.

Juba kolmandat aastat järjest otsisid ERGO kindlustus ja Postimees silmapaistvat ennetustegu ehk tublisid tegijaid, üksikisikuid ja organisatsioone, kes on teinud midagi tuumakat selle nimel, et meil kõigil oleks turvalisem elada.

Kliki sind huvitavale artiklile ja loe artiklit veebis. Sisukorras on ka artiklid, mis on loetavad ainult veebis. Sisukord Eessõna. Anu Aunapuu  Persoon Kersti Suun-Deket: „Sotsiaaltöö on kui rätsepaülikonna õmblemine“. Kadri Kuulpak 

Sotsiaaltöötaja kutsetegevuse üks loomulik osa on refleksioon, mille juurde kuulub ka oma igapäevaste rollide teadvustamine. Kuigi töö eeldabki korraga mitme rolli täitmist, on hea võtta mõnikord aeg maha ja teha enda jaoks selgeks, millisest rollist ma lähtun sotsiaaltöötajana, kui teen otsuseid, nõustan, suhtlen kolleegidega.

Artikkel põhineb idapoolsete Euroopa Liidu liikmesriikide perepoliitika analüüsil. See on kaheosalise artikli teine osa, kus tutvustakse analüüsi tulemusi, mis puudutavad lapse- ja peretoetusi ning töö ja pereelu ühitamist. Kogutud info toel, neljast näitajast koosneva indeksi alusel koostatud pingereas, asetub Eesti esikohale, s.t Kesk- ja Ida-Euroopa parima perepoliitikaga riigiks. Tugevuste ja nõrkuste laiem käsitlus toob aga välja naabrite järgimist väärivaid algatusi.

Enesemääramisõiguse edendamine on sotsiaalvaldkonna oluline tegevussuund. Sotsiaaltöötajatel on võimalus soodustada ühiskonna heaolu ja edendada igaühe õigust otsustada oma eluga seotud küsimuste üle, olenemata vanusest, sotsiaalsest taustast või erivajadusest.

Probleem, millele lõppenud Liikumisaasta 2023 osundas, viitas meie muutunud liikumisharjumustele ja püüdis leida võimalusi, kuidas tuua liikumisharrastuse juurde neid, kes on seda siiani edasi lükanud. Kuid alati ei aita vaid üks lahendus, kui mure on laiem ja mitmekesisem.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) 2022. aastal 11–15-aastaste kooliõpilaste seas ellu viidud Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringust (HBSC) selgus, et 17% õpilastest esineb arvutimängusõltuvuse sümptomeid, sealjuures saab seda öelda iga viienda poisi kohta. Sotsiaalmeediasõltuvuse sümptomeid esineb 10% tüdrukutest ja 7% poistest. Eriti haavatavad on sotsiaalmeediasõltuvuse osas 13-aastased tüdrukud. Liigne ekraaniaeg võib aga mõjuda noorte tervisele ja heaolule negatiivselt.