Otsingu tulemused

Tervise Arengu Instituut korraldas Euroopa Sotsiaalfondi TAT „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“, SFOS 2021-2027.4.09.23-0002 meetme raames hoolekandeasutuste sisekoolitajate dementsuseteemalist koolitust. Koolitusprogrammi raames korraldati 28. augustil 2024. aastal programmis aastatel 2018–2024 osalenud sisekoolitajatele suvekool nimetusega „Õppiv organisatsioon“.

Dementsuse ja sellest põhjustatud käitumisprobleemide mitmekülgne käsitlus aitab nii hoolekandeasutuse elanikel kui ka töötajatel tunda end turvaliselt. Hollandi kogemustest on meil mõndagi õppida.

Septembrikuu

Hanke „Kahjude vähendamise teenuse osutamiseks teenuseosutajate leidmine“ infotunnis tutvustas hankija oma plaane. Tegu on üle rahvusvahelise piirmäära jääva sotsiaalteenuste erimenetluse hankega, mille eesmärk on leida lepingupartnerid, kellelt osta 2025. aastal kahjude vähendamise teenust. Infotund toimus hübriidina: Teamsi keskkonnas ja Tervise Arengu Instituudis (aadress: Paldiski mnt 80,  Tallinn) 20.09.2024.

Värskes uudiskirjas tutvustame rahvastiku tervise aastaraamatut, kus seekord keskendusime eelkõige toitumisega seotud näitajatele. Tõstame esile ka murettekitava trendi – tahtliku enesekahjustamise sagenemise koolinoorte seas. Arutleme koolitoidu rolli üle – kas see on kulu või hoopis investeering. Positiivsest küljest on Eestis magustatud jookide tarbimine vähenemas, kuid endiselt on oluline suunata inimesi tervislikumate valikute poole. TAI teadlased on avaldanud uusi uuringuid, mis käsitlevad rasvumist, toitumist ja teisi terviseteemasid.

Eesti puuetega inimeste koja eestvedamisel valminud omastehoolduse veebikeskkond omastehooldusest.ee on mõeldud nii omastehooldajatele, hooldusvajadusega inimestele, valdkonna spetsialistidele kui ka kõigile neile, kes soovivad omastehooldajast sõpra toetada või hooldusvajadusega inimesele abiks olla.

WHO soovitab noortel liikuda iga päev keskmise või suure intensiivsusega vähemalt 60 minutit. TAI HBSC uuringu andmetel liigub sellele soovitusele vastavalt vaid 16% 11–15-aastastest Eesti kooliõpilastest: poistest 19% ja tüdrukutest 13%. Õpilaste kehalise aktiivsuse tase ei ole perioodil 2013–2022 oluliselt muutunud. Kehalist aktiivsust oleks võimalik suurendada igapäevase argiliikumise arvelt ja soodustades noorte treeningutes osalemist. 

Tervist toetavate toiduvalikute tegemisel mängib suurt rolli toidukeskkond ehk füüsiline, majanduslik, poliitiline ja sotsiaalne-kultuuriline kontekst, milles tarbijad otsustavad, kuidas ja millist toitu hankida, valmistada ja tarbida.

Keskkonna kohandamise eesmärk on kujundada dementsusega inimesele võimalikult ohutu ja iseseisvust toetav ümbrus. See tagab parema hoolduse ja toe ning aitab ennetada probleemset käitumist.

Võrreldes 2006. aastaga joob nüüdisajal magustatud jooke praktiliselt iga päev poole vähem Eesti täiskasvanuid ehk umbes seitse protsenti. Samas viitab värske uuring, et terviseteadlikkust annaks oluliselt suurendada nooremate, meeste ja väiksema haridustasemega inimeste hulgas.