Eesti toidukeskkond ei soosi tervist toetavaid valikuid piisavalt

Maailma vähiuuringute fondi riiklikke toitumispoliitikaid hindava indeksi alusel on Eestil on veel palju arenguruumi, et toetada elanike tasakaalustatud toitumist – nimelt ei antud Eestile hinnangut „väga hea“ üheski kategoorias, hinnang „hea“ omistati vaid avalikkuse teadlikkuse parandamise jaotuses.

Toidu koostise parandamine peab jätkuma

Toidu reformuleerimise eesmärk on muuta inimestele lihtsamaks toitumine riiklike soovituste järgi, parandades toidu koostist. Reformuleerimise puhul peetakse eelkõige silmas soola-, lisatud suhkrute, küllastunud rasvhapete ja energiasisalduse vähendamist toitude koostises. Soola, lisatud suhkruid ja küllastunud rasvhappeid rohkelt sisaldavate toitude saadavuse vähendamine aitab pidurdada toitumisega seotud mittenakkushaiguste ja liigse kehakaalu kasvu.

Eesti uuringutele toetudes saab öelda, et toiduainetööstus on juba alustanud oma toodete koostiste muutmist, kuid paraku on positiivsete tulemuste kõrval näha ka soovimatuid muudatusi. Näiteks on vähenenud soolasisaldus küll hakklihast toodetes (keskmiselt ‒0,1 g / 100 g) ja maitsestatud lihades (keskmiselt ‒0,12 g / 100 g), kuid suitsutatud ja tapasaadustest lihatoodete keskmine soolasisaldus on hoopis kasvanud (+0,32 g / 100 g). Sarnaselt lihatoodetega, ei ole ka teistes tooterühmades tehtud muudatusi ainuüksi suhkru-, soola- ja küllastunud rasvhapete sisalduse vähendamiseks, näiteks on turule tulnud märksa suurema suhkrusisaldusega piimatooteid.

TAI, sotsiaalministeeriumi ja toidutootjate koostöös koostatakse reformuleerimiskava, mille eesmärgid põhinevad toidukoostiste kaardistuste tulemustel, tarbitavate toidurühmade osatähtsusel (rahvastiku toitumisuuringu põhjal) ning Euroopa Komisjoni soovitustel soola, lisatud suhkrute ning küllastunud rasvhapete vähendamiseks. Reformuleerimiskavas seatud eesmärkide saavutamine on esmatähtis tervist toetava toidu kättesaadavuse suurendamiseks ja toitumise lihtsustamiseks toitumissoovituste järgi.

Eesti lapsed näevad endiselt neile sobimatuid reklaame

Tervist toetavate valikute kättesaadavusele lisaks on toiduvalikute puhul muu hulgas tähtsad tegurid inimeste üldine tervisealane kirjaoskus, toidukaupade reklaam ja turundus. Kõige rohkem mõjutab toitude turundus lapsi. WHO avaldas 2022. aastal toitaineliste kriteeriumite profiili, mis aitab klassifitseerida sööke ja jooke lastele suunatud turundamisel sobivaks või mittesobivaks. Eestile kohandatud profiil on aluseks Eesti ringhäälingute liidu kohustuslikule tegevusjuhendile, mis on kasutusel alates 2023. aastast.  

Juhend reguleerib paraku vaid tele- ja raadioreklaami ning kahjuks näitab eelmisel aastal WHO Eesti tellitud Tartu Ülikooli jälgimisuuring, et viis kuud pärast juhendi kehtima hakkamist olid lastele sobimatud toidureklaamid endiselt teleekraanidel. Ligi kolmandik lastele näidatud reklaamidest olid toidu- ja joogireklaamid ning 69% nendest ei sobi WHO juhiste järgi sellele sihtrühmale. Eneseregulatsioonide nõrka toimimist on leitud ka rahvusvahelistes uuringutes.  

Automaatsed toiduvalikud võiksid olla tervist toetavad 

Kui tervist toetavad valikud on hõlpsasti ja kõigile kättesaadavad, on neid märksa lihtsam teha, kui need muutuvad automaatseteks ehk vaikevalikuteks. Tervist toetavamad toiduvalikud ja -eelistused panustavad ajapikku tervisenäitajate paranemisse. Tervist toetav toidukeskkond aitab märgatavalt pidurdada ka tervise ebavõrdsuse süvenemist eri rahvastikurühmade vahel. 

Janne Lauk, TAI toitumisvaldkonna juht 

Artikkel on koostatud rahvastiku tervise aastaraamatu peatükk 6.6 põhjal.