Otsingu tulemused

Numbris 3/2021 saab lugeda Eesti ja välisautorite artikleid, mis annavad mõtteid, kuidas suurendada oma säilenõtkust ja keeruliste olukordadega toime tulla. Tutvustatakse ka uusi suundi sotsiaaltöö korralduses ja eri sihtrühmade heaolu ja õigusi puudutavate uurimuste tulemusi.

Septembri lõpus ilmunud ajakirja Sotsiaaltöö numbris (3/2021) saab lugeda Eesti ja välisautorite artikleid, mis annavad mõtteid, kuidas suurendada oma säilenõtkust ja keeruliste olukordadega toime tulla. Tutvustatakse uusi suundi sotsiaaltöö korralduses ja eri sihtrühmade heaolu ja õigusi puudutavate uurimuste tulemusi.

2020. aastal tehti Eestis kõigil hambaravi erialadel kokku ligi 1,76 miljonit vastuvõttu, ehk ligi 11% vähem kui aasta varem, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud statistikast.

Varasema aastaga võrreldes vähenes 2020. aastal nii arstide kui õendustöötajate ambulatoorsete kontaktvastuvõttude ja koduvisiitide arv 24 protsenti, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud statistikast.

Värskest TAI välja antavast personaalmeditsiini uudiskirjast saab lugeda järgmistel teemadel:

„Keeruline aeg aga sunnib pingutama, leidma teistsuguseid suhtlemis- ja koostööviise ning küsima abi, kui üksi ei jaksa. Sotsiaaltöötaja heaolust sõltub tema kliendi heaolu,” kirjutab Sotsiaaltöö septembrinumbri eessõnas ajakirja kolleegiumi liige, Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö professor Karmen Toros.

Kliki sind huvitavale artiklile ja loe artiklit veebis. Sisukord Eessõna. Karmen Toros Persoon Aasta sotsiaaltöötaja – päikeseliselt soe Johanna Hollo. Kristina Traks

Aasta sotsiaaltöötaja Johanna Hollo on õppinud raskes ja pingelises ametis hästi hakkama saama ning lahendusi leidma. Vahel peljatakse noore inimese pakutud abi vastu võtta, kuid rõõmu teeb, kui saab aidata natukenegi. Töö ei saa otsa kunagi ja rutiinigi ei teki.

Vaatenurga muutmine – mitte klient, vaid oma eluilma asjatundja – mõjutab sotsiaaltöö mõistmist, selle tulemusena muutub nii sotsiaaltöö õpetajate kui ka tulevaste sotsiaaltöötajate roll.

„Personaalmeditsiini rakendamine Eestis“ on riigi käivitatud projekt, mille ühe keskse tulemusena valmib IT-taristu personaalmeditsiini lahenduste kasutuselevõtuks. Projekti tulem valmib koostöös teiste personaalmeditsiini valdkonna projektidega, sealhulgas geeniproovide kogumise projektid, RITA kliinilised uuringud, mille käigus valmivad esialgsed võimalike personaalmeditsiini teenuste kirjeldused, ning tervishoiu otsustustoe tarkvara projekt, mis toob patsiendipõhised soovitused arsti töölauale.