Eessõna

„Püüdsime olemas olla, märgata üksteist ja abivõimalustest teada anda. Eriolukord näitas, et on vaja veel rohkem toetada, märgata ja teavitada. Kogukond oligi valmis toetama abivajajaid rohkem kui tavaliselt,” rääkisid uurijatele koroonapandeemia aja kogemustest maakondade lastekaitsetöötajad. Intervjuu läbivad teemad olid märkamine ja toetamine nii töökohal kui ka kogukonnas, emotsionaalse toetuse vajadus ja uued lahendused, näiteks virtuaalsed kodukülastused ning valla kriisitelefoni avamine.

Suvel toimunud Euroopa sotsiaaltöö hariduse konverentsil, mida Eestist juhiti, arutleti, kuidas ebakindlal ajal leida sotsiaaltöö õpetamisel ja klienditöös uuenduslikke lahendusi, tugevdada säilenõtkust ning edendada sotsiaalset sidusust, õiglust ja inimväärikust.

Mulle oli see esimene kogemus korraldada konverents veebi vahendusel. Oli unetuid öid ja närvipinget. Vahel tekkis ka kahtlus, kuivõrd virtuaalkonverents annab ettekandjatele ja osalejatele meie kultuuri kogemise ning dialoogivõimaluse. Keeruline aeg aga sunnib pingutama, leidma teistsuguseid suhtlemis- ja koostööviise ning küsima abi, kui üksi ei jaksa.

Viimased poolteist aastat on sarnaselt pidanud tööd tegema kõik sotsiaalvaldkonna spetsialistid. Tehnoloogilised vahendid võimaldavad kontakti abivajajatega, teisest küljest aga võib abivajadus jääda märkamata ja abi tagamata. Traditsioonilisest erinev sotsiaaltöö tegemise viis pandeemia ajal eeldab kohanemist ja teistmoodi mõtlemist, millest on juttu selle ajakirjanumbri mitmes artiklis, ka rahvusvahelise konverentsi ettekandjatelt.

Itaallase Alessandro Sicora arvates aitab oma emotsioonide kuulamine ja märkamine tööd paremini reflekteerida ning luua harmoonilise tasakaalu iseendas. Monika Punová koos Tšehhi kolleegidega tutvustab sotsiaaltöötajate säilenõtkuse arendamise strateegiaid. Anna Broka Lätist, Anette Nielsen Taanist ning Doris Scheer Saksamaalt arutlevad dialoogilise mõttevahetuse üle: kuulates ja kliendi kui tema eluilma asjatundjaga koosloomes saab õppida tundma oma tööd ja nägema raskusi uuest vaatenurgast. Agnes Verbruggen Belgiast käsitleb dialoogi tähtsust eetika küsimustes ja pakub töö eetilise mõõte uurimise raamistiku.

Inimesekeskusest, koostööst, märkamisest ja üksteise toetamisest räägivad ka Eesti praktikud. Põhja-Sakala vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Eveli Lilleoja ütleb, et head klienditööd teeb ja inimeste tugevust märkab töötaja, kes ise on toetatud ning hoitud.

Viiruse tõttu on olukord endiselt keeruline. Teadmatus ja hirm, uute võimaluste otsimine – see võib põhjustada ka vaimse tervise probleeme. Kõige selle keskel ei tohi ära unustada iseennast, oma vajadusi ega abi küsimist. Sotsiaaltöötaja heaolust oleneb tema kliendi heaolu!