Valmis analüüs vähielulemusest Eestis aastatel 1995–2009

Ajakirja Cancer Epidemiology juuninumbris ilmunud artiklis käsitleti vähielulemust Eestis aastatel 1995–2009 Eesti Vähiregistri andmete põhjal.

Analüüs tehti Tervise Arengu Instituudi epidemioloogia ja biostatistika osakonnas. Suhteline elulemusmäär arvutati kohort- ja perioodmeetodil 16 sagedasema vähipaikme/paikmerühma puhul. Hinnati elulemuse muutusi ajavahemikul 1995–1999 kuni 2005–2009.

Analüüs hõlmas 64 328 vähijuhtu täiskasvanutel. Vanusele standarditud viie aasta suhteline elulemusmäär (5SE) suurenes kõige rohkem (20 protsendipunkti võrra) eesnäärmevähi puhul, jõudes aastatel 2005–2009 76%-ni. Elulemus suurenes 10 protsendipunkti võrra või enam mitte-Hodgkini lümfoomi (5SE 2005–2009 51%), pärasoolevähi (49%), rinnavähi (73%) ja munasarjavähi (37%) patsientidel. Kõhunäärme-, emakakeha-, kusepõie-, käärsoole-, mao- ja kopsuvähi puhul 5SE ei muutunud või suurenes vaid mõne protsendipunkti võrra.

Vaadeldi ka vähiregistri andmekvaliteedi mõju elulemusnäitajatele. Leiti, et 2000. aastatel puudunud juurdepääs arstlikele surmatõenditele mõjutas analüüsitulemusi vähe, välja arvatud kopsu- ja kõhunäärmevähi puhul.

Uuring näitas, et vähielulemus Eestis suureneb jätkuvalt, ent paljude vähipaikmete puhul püsib mahajäämus jõukamatest riikidest. Eriti murettekitav on see nende pahaloomuliste kasvajate puhul, mida saab varakult avastada, näiteks rinna-, käär- ja pärasoolevähk ning nahamelanoom. Probleem nõuab tervishoiujuhtidelt tõsist tähelepanu.

Edasises uurimistöös keskendutakse elulemust mõjutavate tegurite süvaanalüüsile. Jätkub osavõtt rahvusvahelisest koostööst vähielulemuse erinevuste põhjuste selgitamiseks Euroopas (EUROCARE-projekt) ja maailmas (CONCORD-projekt).

Uuringut toetas Eesti Teadusagentuur (Euroopa Regionaalarengu Fond programmi TerVE raames ja institutsionaalne uurimistoetus IUT5-1).

Lisainfo: Kaire Innos, Tervise Arengu Instituudi teadur, kaire.innos@tai.ee