Sotsiaaltöö

Anne Klettenberg uuris kevadel Tartu Ülikoolis kaitstud magistritöös võimalusi ja kitsaskohti töövõimereformi eesmärkide saavutamisel inimeste kogemuste põhjal. Ta intervjueeris ühes omavalitsuses 16 tervisekao või vähenenud töövõimega inimest, ja kahte tööandjat.

2020. aasta kevadel tehtud uuring näitab, kuidas mõjutas COVID-19 pandeemia Eesti lastekaitstöötajate tööd ning mis oli laste ja perede toetamisel kõige suuremaks proovikiviks.

Juhend, mida tutvustatakse koolitustel Eesti spetsialistidele, on hea töövahend, mille abil lahendada olukordi päriselus.

Aastatel 2018–2019 viidi Euroopa Sotsiaalfondi rahastuse toel ellu katseprojekt „RFK kasutamine meditsiinilises, sotsiaalses ja tööalases rehabilitatsioonis ning abivahendi vajaduse hindamisel”. Projekti eesmärk oli katsetada RFKd standardkeelena kliendi funktsioneerimisvõime hindamise tulemuste kirjeldamiseks.

RFK metoodika kasutuselevõtu eesmärk on abivajajate terviklik ja proaktiivne toetamine, olenemata sellest, kus nad süsteemiga esmalt kokku puutusid – tervishoius, tööhõives või hoolekandes.

RFK on klassifikatsioon, mille alusel on võimalik dokumenteerida inimese funktsioneerimisega ehk igapäevase toimetulekuga seotud infot, kasutades kirjeldava hinnangu asemel koode ning probleemi ulatust väljendavaid määrajaid.