Heaolu arengukava 2023–2030

 

 

 

 

 

 

 

 

---

Kehtiva heaolu arengukava 2016–2023 jätk on oluliselt laiahaardelisem ning hõlmab peale sotsiaalse kaitse, tööturu ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise eesmärkide ja tegevuste ka lahendusi rahvastikupoliitika ning laste ja perede heaolu valdkonnas (vt joonis 1). Seetõttu on ka arengukava koostamisse kaasatavaid partnereid ja eksperte rohkem kui kunagi varem.

Arengukavaga seatakse strateegilised eesmärgid aastateks 2023–2030, võttes sealjuures arvesse nii riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035ˮ seatud strateegilisi sihte, ÜRO ülemaailmseid säästva arengu eesmärke kui ka Euroopa Liidu suundi ja rahvusvaheliselt võetud kohustusi.

Arengukava kui põhjalik kokkulepe

Valitsevad trendid – olgu need näiteks vananev ja vähenev rahvastik, suurenev hoolduskoormus, töösuhete muutus, suurenev surve kasutada paindlikke töövorme, suur vaesusrisk – kombineerituna piirkondlike murekohtadega hoiavad tähelepanu keskmes ühiskonna ja majanduse arengu seisukohalt olulist küsimust: mis muudatusi tuleb riigi poliitikas teha, et rahuldada inimeste, majanduse ja tööturu vajadusi ning tagada samal ajal heaolu suurenemine ja sotsiaalkaitsesüsteemi kestlikkus.

Sotsiaalsektor vajab võimalikult ulatuslikku ja kõrgel tasemel tähelepanu. Vaja on selgeid, kuid ambitsioonikaid eesmärke.

"Investeeringud sotsiaalsesse kaitsesse peavad suurenema."

Meie eesmärk on, et inimesed elaksid õnnelikult, tegusalt ja tervena. Parim sotsiaalkaitse on see, kui inimene saab teha tööd või osaleda ühiskonnaelus muul moel. Vaesusesse sattumise ennetamiseks või sealt väljatulekuks ei ole siiani paremat viisi leitud. Seetõttu on ka arengukava üks oluline küsimus, milline on inimväärne töö täna ja edaspidi, mis võimaldaks olla terve ja töövõimeline töö tegija, kes osaleb tööelus pikka aega. 

Eestis elavate inimeste elukvaliteet peab paranema. Seetõttu ongi arengukava koostamise käigus vaja kokku leppida kriteeriumid, mille alusel määratleme Eestis heaolu ning mis kirjeldaks Eesti inimeste elustandardit kogu eluea jooksul. Tegeleda tuleb ka ühiskonna hoiakutega, kasvatada abivalmidust ja sallivust ning märgata abivajajaid varasemast enam.

Senisest palju enam tuleb pöörata tähelepanu probleemide tekkimist ja süvenemist ennetavatele meetmetele. Mida paremini suudetakse ennustada riske ning mida varem ja tulemuslikumalt sekkutakse, seda lühemaajalist ja sageli ka vähem kulukat tuge inimesed vajavad. Selles on suur roll kohalikel omavalitsustel.

Eesmärkide saavutamine eeldab üheskoos kokku lepitud ja üksteisega seostatud poliitikameetmete väljatöötamist ning nende tulemuslikku rakendamist. Riigi tasandil on selleks parim koht arengukava.

"Julgeme öelda, et heaolu arengukava koostamine toetab koostööd, eesmärkide elluviimist ja üksteiselt õppimist."

Arengukava koostamine teeb kavatsused, asjaosaliste vastutuse ja rahastamise selgemaks ning kava koostamisel osalenud inimestel on üksteist lihtsam mõista.

Seetõttu peame ka heaolu arengukava koostamise ja eduka elluviimise võtmeteguriks võimalikult põhjalikke arutelusid ning paljude spetsialistide kaasamist.

Juhtimine ja kaasamine

Arengukava koostamise eest vastutab sotsiaalministeerium ning selle edukaks juhtimiseks kaasatakse eri etappides palju partnereid ja eksperte. Oluline roll arengukava koostamisel on töörühmadel, mille tööd ja mõtteid soovime kajastada blogipostitustena. Koostame ka kommunikatsiooniplaani ning plaanime kirjaliku tagasiside andmise võimaldamist.

Heaolu arengukava 2023–2030 on praeguste plaanide kohaselt esindatud ühe teemana selleaastasel arvamusfestivalil, mis toimub 13.–14. augustil Paides. See on suurepärane võimalus kõigile huvilistele rääkida kaasa niivõrd olulise arengukava koostamisel. Täpsem ajakava ja aruteluteemad selguvad lähiajal ning anname nendest teada ka ajakirja lugejatele*.

---

* Heaolu arengukava 2023–2030 koostamise ettepaneku kiitis valitsus heaks 1. aprillil 2021. Arengukava koostamise ettepanekuga on võimalik tutvuda siin

Artikkel ilmus ajakirjas Sotsiaaltöö nr 2/2021