Sotsiaaltöö

Artiklis tutvustatakse uuringut, kus analüüsiti vaimse tervise raskustega inimeste lähedaste toetuskogukonna kujundamise võimalusi. Intervjuudest lähedastega selgus, et kõigepealt tuleks soodustada lähedaste suhtlemist inimestega, kes on nende pereliikmega samal teenusel, alles seejärel saab sujuvalt liikuda lähedaste omavaheliste suhete kujundamise juurde, mille tulemusena kujuneb peredest toetuskogukond.

Mitmed Sotsiaaltöö mainumbri (2/2023) artiklid on ühel või teisel moel seotud kogukonnaga, tuues välja võimalusi, kuidas kogukond saab luua heaolu, olla sotsiaaltöö korraldajate partner ning toetada abivajajaid.

"Kogukonnad saavad olla sotsiaaltöötaja käepikendus abivajajateni jõudmisel," kirjutab numbri eessõnas vabatahtlike seltsiliste programmi koolitaja ja ekspert, Tartu Ülikooli kogukondade arendamise ja sotsiaalse heaolu magistriõppekava vilistlane Eha Paas.

Aasta kohaliku omavalitsuse tiitli pälvinud Keila linna sotsiaaltöö eeliseks võib pidada head koostööd ja kliendikesksust, aga ka elanike arvu ja väikesi vahemaid linna suurust silmas pidades. Spetsialistid ja koostööpartnerid suhtlevad omavahel ning inimene jõuab abini kiiresti.

Artiklis tutvustatakse uuringut, mille eesmärk oli saada ülevaade, kuidas kogukonnas elamise teenuse tegevusjuhendajad kirjeldavad oma tööpõhimõtteid, senist tegevust, vajadusi ja võimalusi klientide kogukonnas kohanemise ning vastastikuste suhete saavutamise toetamisel ning kohaliku kogukonna liikmetega koostöö tegemisel.

Artikkel tutvustab Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis kaitstud magistritööd, mille eesmärk oli selgitada välja raske ja sügava intellektipuudega ning harvikhaigusega last kasvatavate perede olukord Eestis ning pakkuda nii teooria kui ka uurimistulemuste analüüsi pinnalt lahendusi perede toetamiseks.