Õppimiskohustus toetab õigust jätkata kooliteed põhihariduse järel
Eesti haridusreformid on võtnud suuna pakkuda kvaliteetset ja kättesaadavat haridust kõigile õpilastele, ka neile, kes vajavad lisatoetust. Uue korra järgi kestab õppimiskohustus kuni 18-aastaseks saamiseni.
haridus- ja teadusministeeriumi keskhariduse arendusjuht
haridus- ja teadusministeeriumi kaasava hariduse valdkonna peaekspert
Haridus- ja teadusministeeriumis valmis haridusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille alusel pikendatakse õppimiskohustuse iga ning noortel tuleb jätkata õpinguid vähemalt 18. eluaastani või kesk- või kutsehariduse omandamiseni. Selle muudatuse eesmärk on vähendada madala kvalifikatsiooniga noorte arvu ja suurendada keskharidusega noorte osa, et ennetada sattumist nende hulka, kes ei tööta ega õpi ehk NEET-noorte sekka.
Üks olulisemaid muudatusi praegusega võrreldes on kooli ja kohaliku omavalitsuse senisest tihedam koostöö tegelemisel noortega, kes on nii koolist väljalangemise ohus kui ka nendega, kes ei täida õppimiskohustust.
Õppimiskohustuse kehtestamine täisealiseks saamiseni ei ole lihtsalt poliitiline otsus, vaid vältimatu vajadus. Koos haridusvaldkonna erinevate osalistega kokku lepitud „Haridusvaldkonna arengukavas 2021–2035“ märgitakse, et vaja on oluliselt vähendada põhiharidusega või madala kvalifikatsiooniga noorte osa ja saavutada 2035. aastaks olukord, et 90 protsendil 20–24-aastastest on keskharidus.
Üks olulisemaid muudatusi praegusega võrreldes on kooli ja kohaliku omavalitsuse senisest tihedam koostöö tegelemisel noortega, kes on nii koolist väljalangemise ohus kui ka nendega, kes ei täida õppimiskohustust. Kutsehariduse reform aga näeb ette muudatusi, et avardada õpivalikuid ja toetada õppijate püsimist õppes.
Koolide ja omavalitsuste koostöö
Eelnõus kirjeldatakse täpsemalt kooli ülesandeid õpilase arengu toetamisel, juhendamisel ja nõustamisel.
Vaja on õigel ajal märgata õpilase väljalangemisohtu ja rakendada selle ärahoidmiseks asjakohaseid kooli tasandi võimalusi. Kui tugi eeldab valdkonnaülest sekkumist või sekkumisi oluliselt suuremas ulatuses kui kooli tugisüsteem võimaldaks, tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. Omavalitsuste ülesanne on eelnõu muudatuste valguses vaadata üle protsess ja vastutusvaldkonnad haridus-, sotsiaal- või noorsootöö valdkondades õppimiskohustuse täitmise tagamiseks.
Eesmärk on tagada, et kõik põhihariduse lõpetanud noored jätkaksid hiljemalt 1. novembriks õpinguid uuel õppekohal.
Koolidel ja kohalikel omavalitsustel tekib edaspidi ka ülesanne toetada põhikooli lõpetajaid haridustee jätkamisel peale põhikooli. Eesmärk on tagada, et kõik põhihariduse lõpetanud noored jätkaksid hiljemalt 1. novembriks õpinguid. See nõue aitab vähendada haridussüsteemist väljalangemise riski ning enam tähelepanu tuleb pöörata just sobiva õppimisvõimaluse leidmisele. Seda ülesannet aitab täita ühtse vastuvõtuinfosüsteemi rakendamine, mis võimaldab omavalitsustel ja koolidel jälgida noore käekäiku põhikooli lõpetamisest kuni järgnevasse õppesse sisenemiseni. Õppija ja lapsevanema vaatest on edaspidi ühes kohas eri õppeasutuste info õppimisvõimaluste, sisseastumistingimuste ja vastuvõtuprotsessi kohta. Kohalikul omavalitsusel on võimalik saada parem pilt oma piirkonna põhikooli lõpetajate kandideerimisest ja võimalikult aegsasti välja selgitada noored, kes ei ole õppekohta saanud ning vajavad õpitee jätkamiseks tuge.
Laiemad valikud kutsehariduses
Teine oluline muudatuste valdkond on seotud põhiharidusele järgneva õpivaliku laiendamisega. Mitmes riigis, kus õppimiskohustust juba pikendatud, on tähelepanu keskmesse tõusnud kutseharidus. Õppimiskohustusega muutub ka õpe kutsekeskhariduse tasemel. Üldhariduslik osa kõigis kutsekeskhariduse õppekavades kahekordistub, mistõttu muutub kutsekeskharidus konkurentsivõimeliseks valikuks pärast põhiharidust. Samuti ei pea edaspidi valima kohe üht kitsast eriala, vaid õppima saab hakata eelistatud valdkonda, jättes erialavaliku hilisemaks. Kaasaegsemaks muutub ka erialavalik. Esimesse aastasse jääb lisaks ümbervalimise võimalus. See aitab muuta praegust olukorda, kus suurim väljalangevus kutsekeskharidusõppest on just esimesel aastal.
Reformi üks oluline osa on kaasava hariduse põhimõtete laiendamine kutseharidusse.
Kõigile neile, kes pole veel valmis edasi õppima, on tagatud õppekoht riigikoolide juures ettevalmistavas õppes. See on aeg oma üldhariduslike pädevuste arendamiseks, iseendas selgusele jõudmiseks ja praktiliseks järeleproovimiseks, milline valdkond või õpitee võiks olla sobivam. Kompleksse toe vajadusega noortele on kavas välja arendada uued võimalused nn oskuste õppe kaudu. See toetaks senisest paremini ka rakendumist tööturul.
Tuge vajava õpilase arengu toetamine
Reformi üks oluline osa on kaasava hariduse põhimõtete laiendamine kutseharidusse. Muudatused määruses „Haridusliku erivajadusega õpilase kutseõppeasutuses õppimise tingimused ja kord“ on suunatud sellele, et õppeasutused pakuksid võrdväärseid võimalusi kõigile õpilastele. Uuendused hõlmavad muudatusi õppeajas, õppe- ja hindamismetoodikas, õppekorralduses ja õppematerjalides, mida kohandatakse iga õpilase vajaduste alusel. Samuti on kavas asendada kutsehariduses termin „haridusliku erivajadusega õpilane“ terminiga „tuge vajav õpilane“, mis toob esile individuaalse lähenemise ja noore vajadusega arvestamise.
„Tuge vajava õpilase“ termini kasutuselevõtt ja individuaalse õpiteekonna rõhutamine on märgilised sammud kaasava hariduse suunas.
Kavandatavates reformides rõhutatakse individuaalse õpiteekonna tähtsust, kus kõik koolid peavad pakkuma mitmekesiseid õppemeetodeid, individuaalset juhendamist ja nõustamist. Õpilase, õpetajate ja tugipersonali koostöö on kesksel kohal. Peale õppetöö korraldamise ja juhendamise peavad koolid korraldama ka karjääriteenuseid ning märkama ja toetama õpilaste andekust.
Vaimse tervise aspekt on samuti oluline. Tuginedes maailma terviseorganisatsiooni määratlusele, nähakse Eestis vaimset tervist kui heaoluseisundit, milles inimene realiseerib oma võimeid, suudab toime tulla igapäevase elu pingetega, töötab tootlikult ja tulemusrikkalt ning annab panuse ühiskonna heaks. Haridussüsteemi kvaliteet ja kättesaadavus peegeldavad ühiskonna tervist ja heaolu taset.
Kaasav, kättesaadav ja toetav haridus kõigile
Haridusreformid on suunatud sellele, et luua süsteem, mis oleks kaasav, kättesaadav ja toetav kõigile noortele, ka neile, kes vajavad täiendavat tuge. Muudatused on olulised, et tagada iga noore võimalus haridusele juurdepääsuks ja isiklikuks arenguks. „Tuge vajava õpilase“ termini kasutuselevõtt ja individuaalse õpiteekonna rõhutamine on märgilised sammud kaasava hariduse suunas.
Õppimiskohustuse jõustumisel tuleb üle vaadata senised iga õppija toetamise võimalused nii põhihariduses, keskhariduses kui ka kutseõppes. Kool ja kohalik omavalitsus saavad ennetada noorte koolist väljalangemist ja toetada põhikooli lõpetajaid üleminekul järgmisesse õpingute etappi. Õpivalikute pakkumisel ja toe osutamisel on märkimisväärne kutseharidussüsteemi roll.
Eelnõu on kavandatud jõustuma 1. septembrist 2025 ning kava kohaselt hakkab õppimiskohustus 18. eluaastani kehtima 2026. aasta kevadel üheksanda klassi lõpetajatele.