Otsingu tulemused

Autsaiderkunst aitab luua sidemeid, jagada emotsioone ja leida puutepunkte. Müüte lõhkudes ja erivajadusega inimestega vahetuid kontakte luues on vaja ühiskonnas stigmasid vähendada.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) surma põhjuste registri poolt avaldatud andmetel oli Eestis eelmisel aastal 17157 surmajuhtu, mida on 1196 juhu võrra vähem kui aasta varem, kuid 1472 rohkem kui 2020. aastal.

Kuidas leida sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna probleemidele parimaid lõimitud lahendusi? Sellele aitab vastuseid leida Tartu ülikooli Pärnu kolledži „Inimesekeskse sotsiaalse innovatsiooni“ magistriõppekava haridus.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmebaasis avaldati Eesti tervishoiutöötajate 2022. aasta andmed. Tervishoiutöötajaid ja -spetsialiste oli 2022. a novembri seisuga Eestis kokku 26302, nende arv suurenes võrreldes 2021. aastaga 4,5%.

Sõda Ukrainas on toonud esile saatjata alaealiste välismaalastega seotud probleemid nii sotsiaalkindlustusameti kui ka kohaliku omavalitsuse vaatenurgast. Artiklis analüüsitakse juhtumeid praktikast, et tuua välja murekohad ja head kogemused.

Alaealiste kuritegelikule teele sattumise ärahoidmisel ja ohustatud laste varajasel tuvastamisel on kohalikel omavalitsustel oluline roll. Valdkondadevahelise võrgustikutöö mudel „Ringist välja“ võimaldab lapsi tulemuslikult abistada.

Ööelul on meelelahutuses kindel koht ja seda eriti noorte inimeste jaoks, kellele on see oluline sotsialiseerumiseks, lõõgastumiseks, tantsunaudinguks ning popkultuurist elamuse saamiseks. Öine meelelahutus pakub ka paljudele tööd, sissetulekut ning on kasumlik. Paraku ei saa mööda vaadata ka sellest, mida toob kaasa alkoholiga liialdamine: teised uimastavad ained, traumad ja avaliku korra rikkumised.

Raport annab ülevaate vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ 2022. a koolituste tulemustest.  Programmi on Eestis rakendatud kaheksa aastat koostöös kohalike omavalitsuste ja laste vaimse tervise keskustega.  Vanemlusprogrammi eesmärk on parandada lapsevanemate oskusi ning lapse ja vanema vahelisi suhteid, arendada lapse eneseregulatsiooni- ja sotsiaalseid oskusi ning ennetada ja vähendada käitumisprobleeme.

Viimase paarikümne aasta jooksul on nii igapäevane elu ja keskkond kui ka noorte eluviis ja tervisekäitumine palju muutunud. Näiteks on muutunud toidu toitaineline koostis ja söömisharjumused, vähenenud on noorte liikumisoskused ja liikumisaktiivsus ning paraku on suurenenud uimastite tarvitamine ja kättesaadavus. On teada, et halvemad vaimse tervise näitajad on tugevalt seotud uimastite tarvitamisega, olenemata sellest, kas need on sigaretid, alkohol või mõni narkootiline aine. Vähem on aga räägitud toitumise ja liikumise mõjust vaimsele tervisele.